“Selleks vajalikud 200 miljonit krooni peavad eelarves olema. Muidu ei saa Rahvaliit seda eel-arvet toetada,” ütles Rahvaliidu juhtpoliitik Janno Reiljan. “55 protsenti võideldi välja Euroopa Liidust ning see lubadus on kirjas koalitsioonileppes,” lisas ta. “Siin ei saa muud juttu olla.”

Rahandusministeeriumi eelarvekavas on praegu kindlalt paigas aga summad, mis tagavad koos euroabiga 40-protsendilise toetuste taseme.

Põllumeeste eelarve

Reformierakonna aseesimehe ja majandusministri Meelis Atoneni sõnul kirjutati otsetoetuste teema koalitsioonileppesse sisse eesmärgina. “Mul on tunne, et kohe 2004. aastal on selleni raske jõuda olukorras, kus tulumaksu vähendamine jätab põllumeestele rohkem raha kätte,” ütles Atonen.

Samas kosuvad tänu välisabile uuel aastal kõige rohkem just põllumajandusministeeriumi eelarvenumbrid. Haridusminister Toivo Maimets on rahajagamiskõneluste ajal ohates öelnud, et kuigi haridus on kuulutatud valitsuse prioriteediks, tuleb eel-arve hoopis põllumajandusliku kallakuga.

Maimets ise üritab eelarvesse suruda õpetajate ja õppejõudude palgatõusu. Selleks kohustab teda võimulepe, mis ütleb, et “koalitsiooni esmane eesmärk on õpetajate palgatõus, mis kasvab kiiremini Eesti keskmisest”.

Ka pole selge, kas 21. sajandi kooli projekt saab uuel aastal 300 miljonit krooni ehk tänavusest kaks korda enam.

Ministritel suured soovid

Ka kõigi teiste ministrite soovide ja riigi rahaliste võimaluste vahel on suured käärid.

Res Publica poliitiku Andres Korgi väitel plaanib valitsusliit tõsta vaesuspiiri, millega pole aga kursis Reformierakonna parlamendipoliitikud. Sotsiaalminister Marko Pomerants taotles juunis lisaks 200 miljonit krooni, et viia toimetulekupiir 500 kroonilt 750 kroonile. Praegu on rahalise katteta ka erakondade veksel kustutada jaanuarist kõrgkooli lõpetanud emal iga sündinud lapse kohta pool õppelaenust. Siseminister Margus Leivo küsib palgaraha juurde politseinikele.

Palts esitab kaks eelarvekava

Rahandusminister Tõnis Palts tuleb homme valitsusse kahe eelarveprojektiga, millest kumbki pole tasakaalus.

Kui esimese eelarvekava puudujääk on tagasihoidlikum, siis teise puhul ületavad kulud tulusid ligi kahe miljardi krooniga. Nii palju on üleval senistest eelarvekõnelustest jäänud lahkhelisid. Ministritel tuleb nüüd otsustada, millest loobuda, et eelarve tasakaalu viia. Mitu eelarveeksperti on Eesti Päevalehele tunnistanud, et omavahel ei haaku kuidagi koalitsioonileppe arvukad lubadused, kinnitus mitte tõsta makse ja tulumaksureform.

Seisu komplitseerib Rahvusvahelise Valuutafondi soovitus teha ülejäägiga eelarve. Võimalik, et koalitsioon on sunnitud võtma raha stabiliseerimisreservist või tegema laenu. Mõlemat pooldab Rahvaliit.

EPL