Rahvaliit, mille auesimeheks Rüütel pärast presidendiameti mahapanemist taas sai, pole rahul, et tema teeneid nii vähe hinnatud on, vahendasid Aktuaalse kaamera uudised.

"Kui talle aastaid tagasi meie üle-eelmine president pakkus 4. järgu ordenit, siis Arnold Rüütel sellest loobus, seda au ei saa pidada selle asja vääriliseks," sõnas Rahvaliidu peasekretär Kajar Lember. 

"On tõepoolest kummaline, et miks pole tema teeneid hinnatud taasiseseisvumise perioodist, sest Arnold Rüütel on võla nö tasunud, sest Edgar Savisaar ja Tunne Kelam on Arnoldi käest selle autasu kätte saanud ja Arnold ise on täna see mees, kes ilma on sellest kolmikust, kes sisuliselt neid läbirääkimisi pidas ja selle teemaga tegeles," leidis Lember.

Arnold Rüütli abikaasa Ingrid Rüütel avaldas eile imestust, et kuigi tema on saanud Valgetähe I klassi teenetemärgi, siis pole tema abikaasale seni ühtegi riikliku autasu omistatud.

Riigivapi ketiklassi teenetemärk, mille Rüütlile tänavu pälvis, on Eesti kodanikule omistatav kõrgeim teenetemärk. Detsembris muudetud teenetemärkide seadus näeb ette riigivapi ketiklassi teenetemärgi andmist presidendile, tagasiulatuvalt ka ekspresidentidele Lennart Merile ja Arnold Rüütlile.

Rüütel ei saa aga ka sel aastal riiklikku autasu panuse eest Eesti taasiseseisvumisse.