Rahvaloenduse tulemus: nukker, kuid ootuspärane
Rahvaloenduse esialgsed tulemused näitavad, et kümne aastaga on Eesti kaotanud 76 000 inimest. Rahvaarvu vähenemist on elanike sõnul aga lausa silmaga näha.
Tulemused näitavad, et püsielanike arv on vähenenud peaaegu kõikides maakondades, neist enim Järvamaal. Türi elaniku Õie Lintnermanni (73) sõnul pole siin aga midagi imestada, kuna inimeste arvu vähenemist on lausa silmaga näha. „Majad seisavad tühjana, ümberringi on ainult vanad inimesed,” ütles Lintnermann. Kümmekond aastat tagasi pidi Türile elamiskohta lausa otsima ja töökohti oli jalaga segada. „Kui palju oli Türil tööd, õmblusvabrik ja metsakombinaat,” meenutas naine. Nüüd, kui tühje kortereid ja maju on igal pool, ei ole aga töökohti, sõnas Lintnermann, viidates koduaknast paistvale kahele tühjale hoonele. „Tööd ei ole! Ja kui tööd ei ole, siis elatume siin pensionist pensionini. Aita veel noori ka, kellel tööd pole!”
Meesteta külad
Praegu elab Järvamaal napilt üle 30 000 inimese, kümme aastat tagasi ulatus see arv 39 000-ni. Pisut vähem, pea 7000 inimest, on aastatega vähemaks jäänud Jõgevamaal. „Uskumatult suur summa,” imestas Kääpa küla elanik Ulvi Tamm (41), kes ise nii suurt muutust maakonnas märganud ei ole. „Aga üks trend küll on, mida ma ise just kogesin. Kui mõnel läheb auto katki, siis pole kedagi appi kutsuda. Meesjõudu pole,” ütles Tamm, et Jõgevamaalt käib palju mehi Soomes, Rootsis ja Venemaal tööl. „Kurb on, et meid vähemaks jääb. Ja eriti just väikestes kohtades,” lisas ta.
Vastupidine on olukord Tartu- ja Harjumaal, kus ainsana on elanikkond suurenenud. Harjumaal lausa 27 000 inimese võrra. „Harjumaal on pakkuda töökohti, kuna maakond käib Tallinnasse kokku,” kommenteeris Riisipere elanik Monica Murakas (48).
