Rahvarinne kogus täissaali

Heinz Valgul on kahju lastelastest, kes ei saa enam osaleda Balti ketis

Rahvarinde kümnendat aastapäeva kogunes eile Tallinna Sakala Keskusesse tähistama 800 inimest, kelle hulgas oli palju venelasi. Kümme aastat tagasi kõigil Rahvarinde üritustel aktiivselt osalenud töötav pensionär Maie ütles, et teda tõid Sakalasse vanad mälestused.

“See andis usku toona ja kuigi praeguseks Rahvarinnet enam ei eksisteeri, usun endiselt selle kunagistesse liidritesse,” ütles Maie, nimetades Marju Lauristini ja Edgar Savisaare nime.

Erakondade kokkutulek

Maie sõnul ei häiri teda, et Lauristin ja Savisaar on erinevates erakondades. “Tegelikult ajavad nad ju mõlemad ühte asja edasi,” lausus pensionär.

Ka eile meenutasid Rahvarinde loomist ja massiüritusi Reformierakonna, Mõõdukate, Isamaaliidu, Keskerakonna, Koonderakonna, Arengupartei ja veel mitme teise erakonna praegused liikmed.

Pensionär Maie märkis, et kuigi Eestis pole kõik nii roosiline, nagu seda lootsid kümme aastat tagasi Rahvarinde toetajad, pole ta kibestunud näiteks väikese pensioni pärast. “Loogiliselt mõeldes tuleks ka teistel pensionäridel aru saada, et kõike ei saa korraga,” kinnitas ta.

Lausega “Ükskord me võidame nagunii!” kuulsaks saanud Heinz Valk ütles, et Rahvarinde algusaeg ja sellega seotud massiüritused oli kõige ilusam aeg tema elus.

Valgu sõnul on tal kahju, et tema lastelastel pole võimalik üle elada samasugust ülevat tunnet nagu 11. septembril 1988. aastal Tallinna lauluväljakul suurimal massiüritusel “Eestimaa laul” ja 1989. aastal Balti ketis.

“Enamus kogetust on ju valu ja alandus, ülevaid hetki on näputäis, aga need ongi kõige tähtsamad,” ütles Valk.

Valk märkis, et eestlased olid esimesed, kes tõmbasid masti oma lipu. “Meile järgnesid teised Ida-Euroopa alistatud riigid,” lisas Valk.

Kunagise Rahvarinde üks liidritest, Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ütles kõnes, et Rahvarinne oli Eestimaa poliitiline sepikoda. “Me tulime missioonitundega, me tahtsime demokraatiat ja vabadust ning inimesed uskusid meid, sest me külvasime uut lootust,” rääkis Savisaar.

Savisaare sõnul viis Rahvarinne Eesti suurde poliitikasse ning vallandas protsessid, millega tahes-tahtmata pidi arvestama kogu demokraatlik maailm. “Mitte kunagi varem ega hiljem pole meie rahvas olnud nii ühtehoidev ja tegutsemistahteline kui laulva revolutsiooni päevil,” lausus ta.

Rahvarinne vabastas hirmust

Rahvarinde eesmärk sai Savisaare sõnul mõne jaoks täidetud 20. augustil 1991. aastal Eesti iseseisvumisega. “Teiste jaoks oli see päev 13. november 1993, kui Rahvarinne oma tegevuse lõpetas,” märkis Savisaar. “Kolmandate jaoks kasvas omaaegne missioonitunnetus aga märkamatult üle igapäevaseks poliitilise elu rutiiniks.

Rahvarinde suurimaks võiduks nimetas Savisaar inimeste vabanemist isiksuse tasemel, ülesaamist hirmust võimu ees.

Keskerakonna liidri sõnul on tema põhilised unistused elus olnud poliitikavälised ja nende täitmiseks on tal veel palju aastaid ees. “Minu lapsepõlveunistus oli ära käia KilimandÏarol (Aafrika kõrgeim mägi – toim) ja usun, et teen selle helesinise unistuse kunagi teoks,” ütles Savisaar. “Ma saan täiesti aru, et Tiit Vähi läks Himaalajale.”