Kuigi eile õhtul selgus, et koalitsioon Rahvaliiduga ei saa teoks, võib nädalavahetusel levitatud koalitsioonilepingu mustandist lugeda välja selget poliitilist tahet kaotada rahvastikuministri koht.

Seega on alust arvata, et rahvastikuministri koht kaotatakse, rahvastiku- ja perepoliitikaalased tegevused antakse üle sotsiaalministeeriumile; mitte-eestlaste integratsiooni sihtasutusega, rahvuskaaslaste programmi ning ka lasteaedadega seotu aga haridus- ja teadusministeeriumile. Integratsioonivaldkond jaguneks sise- ja kultuuriministeeriumi vahel. Esimesena mainitule jääks ka kodakondsuse ja migratsiooniga seotu, teisele kultuuriküsimused. Represseeritutega tegelemine plaanitakse üle anda regionaalminister Siim Kiislerile.

Riigikantselei strateegiadirektor Keit Kasemets rõhutas, et ka büroo ja ministrikoha kaotamisel säiliksid kõik selle funktsioonid.

Kuivõrd  rahvastikuministri büroo mitmed tegevussuunad olid siiani tihedalt seotud haridusministeeriumiga, ütles minister Tõnis Lukas, et ministeerium „hakkaks vastutama nende asjade eest, mille eest ta on sisuliselt siiani vastutanud”. 

Võimalik üle võtta

Äsja ametist lahkunud siseminister Jüri Pihl toonitas, et ise­enesest on kuu ajaga võimalik ülesanded üle võtta, vähemalt kodakondsus- ja migratsiooni­küsimustes.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur ei näe probleemi, sest siianigi on perepoliitikas peamine tegija olnud sotsiaalministeerium.

Rahvastikuministri büroo selle aasta eelarve oli pea 80 miljonit krooni, millest 6,4 miljonit oli otsene palgakulu ning pea 12 miljonit ette nähtud arenduseks ja administreerimiseks. Just neist kuludest oodatakse kokkuhoidu.

Urve Palo rõhutas, et kui kaotatakse koordineerivat rolli täitev büroo, siis „nendes valdkondades ei algatata enam uusi tegevusi ja kahtluse all on ka praeguse büroo poolt algatatud tegevused”.  

„Üldkoordinaatori puudumisel tekib oht, et lõimumise teema n-ö hajub ära – muutub ministeeriumide haldusalas sekundaarseks,” rõhutab mitte-eestlaste integratsiooni sihtasutuse juhataja Tanel Mätlik.

„Ennekõike on oluline, et raha jääks alles ja programmid ei katkeks,” ütles sotsioloog Iris Pettai. Tema sõnul oleks mõistlik viia integratsioonipoliitikat ellu hoopis kohalike omavalitsuste kaudu.

Tartu ülikooli emeriitprofessor politoloog Rein Taagepera rõhutas, et olulisimad on venekeelse vähemuse küsimused ja pereküsimused. „Kui lapsi enam ei ole, siis pole rahvast ja kui venekeelsete murdega ei arvestada, siis võib tulla plahvatus.” Kuigi need kaks küsimust ei ole omavahel seotud, on neile tagatud suurem tähelepanu ühtse juhtimise puhul. „Majandus on ainutähtis ja venekeelse vähemuse ja sündimuse probleemid ei ole nii tähtsad, kui enne arvati,” lisas politoloog.

Rahvastikuminister

Aastast 1990

Väikese vahega

•• Rahvastikuminister on olnud ametis aastatel 1990–1995 ja alates 1997. aastast. Sellel toolil on istunud teiste seas Klara Hallik, Jüri Luik, Peeter Olesk, Andra Veidemann, Katrin Saks, Eldar Efendijev ja Paul-Erik Rummo. Viimased kaks aastat oli minister Urve Palo.

•• Portfellita ministrid seab valitsusjuht ametisse tegelemaks oluliste sõlmpunktidega. Eestis on portfellita ministreid olnud EL-i, reformide, rahvastiku- ja regionaalpoliitika küsimustes. Ministri bürood on üldjuhul riigikantselei koosseisus.

•• Rahvastikuministri büroo peamised valdkonnad on olnud integratsioon, rahvastik, rahvuskaaslased.