„Tekkis küsimus, et kust ma siis sündinud olen. Äkki pühast vaimust,” naljatas ta. Seejärel tekkisid tal aga märksa tõsisemad mõtted. „Kui notaril on vaja  pärimisasjas kontrollida sugulussidemeid, pole tal seda võimalik teha. Kui mul peaks taas tekkima vajadus tõestada oma kodakondsust, muutuks see väga keeruliseks,” loetles ta. Seda enam oli Jõgiaasa sõnul imelik see, et kui tema ligi 30 aastat tagasi surnud poja nimi on ametlikes kannetes kirjas, siis 1999. aastal surnud ema mitte.

Seletamatu lugu

Nädal hiljem tekkis Jõgiaasa sugulaste nimekirja ema nimi aga tagasi. Rahvastikuregistri eest vastutava siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna juhataja Enel Pungas andmete ajutist kadumist selgitada ei osanud. „Ära ei saa andmed kaduda, pigem tuleb andmeid aina juurde. Iga päev sisestatakse vanu perekonnaseisudokumente, et luua isikutevahelisi suhteid, teha korda sünninimed, sünnikohad, kontrollida sünniaega,” selgitas ta. Tema sõnul näitavat register, et enne aprilli ei olnud Jõgiaasal registris vanematega üldse suhteid määratud. Aprillis sisestati sünniakti järgi tema isa andmed ja eelmise nädala lõpus seoti temaga ka ema andmed. „Vahepealsel ajal oli tõepoolest ainult isaga suhe, sest andmete sisestamine oli alles pooleli.” Kuidas siis ikkagi oli võimalik, et varem olid andmed olemas ja ühel hetkel „jalutama” läksid, ei osanud Pungas selgitada. „Isegi kui suhted oleksid varem olemas olnud, poleks need olnud õigusliku tähendusega, sest vanema-lapse suhe saab olla vaid sünniakti alusel.”

Kui keegi avastab, et ka tema sugulussidemete juures ei ole õiged andmed või on osa andmeid puudu, saab eesti.ee portaalis saata rahvastikuregistrisse vastava teate.

Seni on puudu tuhanded andmed

•• Ehkki rahvastikuregister loodi juba kümme aastat tagasi, pole sinna kõiki vajalikke andmeid seni kanda jõutud. Enel Pungase sõnul on küll kõik Eesti kodanikud ja siin elamisloa alusel viibivad inimesed registris kirjas, ent puudu on osa nende sünni-, lahutuse- ja abieludokumentide andmetest.

•• „Registrisse ei ole üldiselt kantud enne 1950. aastat sündinud inimeste sünnidokumente, seetõttu puuduvad ka suhted nende inimeste vanemate ja laste vahel,” rääkis Pungas.

•• Pungase kinnitusel on selliste andmete sisestamine väga ajamahukas töö. Aastas sisestatakse küll paarsada tuhat akti, ent kokku on kõiki akte üle nelja miljoni. Andmeid sisestatakse tänasest päevast mineviku poole. „Kui inimesel on vaja näiteks pärimisasjas abielu registreerimise kinnitust, siis saab pöördumise korral ka kohe dokumentide andmed registrisse sisestada,” ütles Pungas.