Rahvuslinde suitsupääsukesi jääb üha vähemaks

Seda, et pääsukesed meil päris haruldaseks võivad muutuda, asjatundjad siiski veel ei karda.

Täna täpselt 50 aastat tagasi pärjasid Eesti loodusuurijate seltsi ornitoloogiasektsiooni liikmed suitsupääsukese auväärse rahvuslinnu tiitliga. Kui ühelt poolt tuleb selle väärika tähtpäeva üle rõõmustada, siis teisalt võib suitsupääsukeste käekäigu pärast ka muret tunda.

Selleks annab põhjust liigi arvukuse kiire langus. Näiteks kui veel kümmekond aastat tagasi hinnati meil pesitsevate suitsupääsukeste hulgaks vähemalt 150 000 paari, siis viimaste hinnangute kohaselt on nende arv praeguseks kolmandiku võrra kahanenud.

Ärevust tekitava languse taga näevad asjatundjad viimastel kümnenditel rahvastiku paisumisest ning kliimamuutustest tingitud asjaolusid, seda ühtmoodi nii pesitsusaladel Euroopas kui ka talvituspaikades kaugel Aafrikas.

Suitsupääsukeste arvu vähenemise tagamaid avanud Mati Kose tõi esile terve hulga asjaolusid. „Inimtegevuse ja kõrbestumise tõttu kuivavad üha suuremad alad Aafrikas üleliia, nii et seal ei jätku enam toitu kariloomadele ega ka pääsukestele. Saakide kaitseks kasutatakse Mustal Mandril üha rohkem putukamürke, ka ohtlikku keskkonnamürki DDT-d. Talvitusaladel pääsukestele elutähtsateks ööbimiskohtadeks olevate roostike pindala väheneb ühes veekogude ja märgalade kadumisega, seda nii kuivendamise, vee ülekasutamise kui kliimamuutuste tõttu,” loetles Kose. Seejuures oli tal lisada veel üks kurb fakt: Vahemere ääres, kus linnujaht on väga populaarne, lastakse igal aastal maha hinnanguliselt 400 000 pääsukest.