Riigipoolne tegevustoetus rahvusooperile väheneb tuleval aastal 9,7 miljonit krooni võrra, mis on võrdne seitsme nädala tööjõukuludega.

Kuna Rahvusooperi tegelikud tööjõukulud ületavad riigipoolset tegevustoetust juba mitmendat aastat, tähendab toetuse sellises mahus vähendamine töökohtade kaotust.

„Säästurežiimi rakendatakse kõigis valdkondades alates kantseleitarvetest sidekuludeni, kevadest alates on jäetud komplekteerimata vakantsed ametikohad ning mitmete osakondade töö reorganiseeritakse,“ vahendas rahvusooperi pressiteenistus peadirektor Paul Himma sõnu.

„Kuid sellest hoolimata tähendab see ligemale 30 kolleegi lahkumist teatrist. See kõik avaldab mõju tööprotsessile, sest 10% eelarvet vähendada on lihtne, kuid 10% vähem või kehvemini laulda ning tantsida pole võimalik,“ lisas ta.

„Kuna prognoos lähiaastate riigitoetuse summade osas Rahvusooperile on samuti säästurežiimis, tähendab see perspektiivi äravõtmist uue põlvkonna artistidelt ja spetsialistidelt, sundides neid otsima esinemisvõimalusi ja rakendust kaugemalt“, tõdes Himma.

„Loodan siiski, et olukord ei lähe veel hullemaks ja ehk on mingi võimalus seda isegi pisut leevendada juhul kui Rahvusooperi Nõukogu ja Kultuuriministeerium peavad seda oluliseks“, ta.

Rahvusooperi kunstilise juhi Arvo Volmeri sõnul on eesootav talle šokiks, mida alles tuleb hakata enda jaoks selgeks mõtlema.

„Sellised kultuuripoliitilised otsused saavad olla tehtud ainult tänu subjektiivsetele hinnangutele Rahvusooperi tööle, kuid loodan, et ka sellises olukorras oleme suutelised pakkuma vaatajaile-kuulajaile neid ülendavat ja täiustavat elamust,“ lisas ta.