Rahvusülikool nõuab oma õppejõududelt doktorikraadi

 (60)

Rahvusülikool nõuab oma õppejõududelt doktorikraadi
(Illustratsioon: Ott Vallik)

Alates 2018. aastast saavad Tartu ülikoolis lektorina töötada vaid doktori­kraadiga õppejõud.

Kui praegu peab Tartu ülikoolis lektorina töötav inimene olema läbi teinud vähemalt magistriõppe, siis kuue aasta pärast on sel ametikohal kohustuslik doktorikraad. Ülikoolis töötab praegu 351 lektorit, kellest vaid kolmandikul ehk 129-l on doktorikraad. Kuue aastaga peab seega doktoriõppe läbima üle paarisaja loengupidaja. 50 neist omandab juba praegu ülikoolis kõrgeima astme kraadi.

Eesti Päevalehega vestelnud, anonüümseks jääda soovinud magistrikraadiga lektor näeb kehtestatud nõude puhul peamist probleemi selles, et ülikoolis aastakümneid töötanud õppejõudude jaoks ei pruugi doktorikraadi omandamiseks olla piisavalt kõrgel tasemel juhendajaid. „Siin on ka erinevad põhjused, miks inimestel pole õnnestunud doktoritööd lõpetada. Kes on kaua aega lektorina töötanud, see sisuliselt neid asju valdab. Kellel on teadustöö kirjutamise soont, see teebki kohe kraadi ära. Kes on pedagoog, võtab oma slaidid ja on auditooriumi ees hea jutustaja, selle jaoks võib teadustöö tegemine olla keerulisem. Ühest vastust probleemidele ei ole. Põhiprobleem on see, et pole häid korralikke juhendajaid,” lausus ta.

Igaüks ei jõua

Lektori sõnul on doktorikraadi nõue põhimõtteliselt mõistlik, kuid sellele seatud ajaline limiit mitte. „Kui sa ülikoolis töötad, siis doktorikraadi pole igaühel võimalik teha ettenähtud ajaga, kuna igasuguseid asju võib ette tulla. Teaduse tegemiseks peab kirjutama eelretsenseeritavaid artikleid ehk andmeid koguma ja analüüsima ning sellest kõigest töö kokku kirjutama. Kui oled mingi asjaga juba tükk aega tegelenud, siis tahad asja korralikult ära teha. Samas mõned inimesed leiavad vastupidi võimaluse doktoritöö ruttu ära teha, kuigi neil on võimeid rohkemaks,” märkis ta.

Samal teemal:

Tartu ülikooli personaliosakonna peaspetsialisti Kristi Kuningase sõnul kehtestas kõrgkool sellise nõude, et motiveerida inimesi doktoriõpet lõpetama. „Kõrgem kvalifikatsioon võimaldab lektoril ka laialdasemalt õpetada,” selgitas ta ja lisas, et neil, kes ettenähtud tähtajaks kraadi ei omanda, on võimalik töötada madalamal ametikohal assistendi või õpetajana.

See tähendab aga väiksemat palka: lektori või vanemassistendi miinimumpalk on 2012. aastal 690 eurot, assistendil või õpetajal 100 eurot vähem.

Nõude eestvedaja õppeprorektor Martin Halliku sõnul arutati otsust päris pikalt ja see kinnitati ilma ühegi vastuhääleta. Teised Eesti ülikoolid pole samalaadset otsust teinud, sest riiklikud nõuded lektoritelt doktorikraadi ei eelda.HaridusTartus on enim doktoreid

••Nii Tallinna ülikoolis (TLÜ) kui ka Tallinna tehnikaülikoolis (TTÜ) on lektori haridustaseme miinimumnõue vähemalt magistrikraad. Lähiajal pole kavas ametinõudeid muuta.

••TTÜ-s on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon 12% lektoritel. Üldse on lektoreid 227, neist doktorikraadiga 27.

••TLÜ-s on see arv 16%. Üldse on lektori ametikohal töötajaid 239, neist doktorikraadiga 38.

••Tartu ülikoolis on doktorikraad 35% lektoritel. Üldse on 351 lektorit, neist 129 doktorikraadiga.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare