Rahvusvärvid jõudsid 15 aastat tagasi taas Eesti avalikkuse ette

 (11)
Rahvusvärvid jõudsid 15 aastat tagasi taas Eesti avalikkuse ette
TIIT KUUSEMAA

Olulist osa Eesti rahvussümboli – sinimustvalge lipu – taastamisel eten-das 1988. aasta 14. –17. aprillil Tartus korraldatud Eesti muinsuskaitse seltsi kokkutulek.

Juba muinsuskaitse seltsi kokkutuleku avapäeval oli selge, et Tartusse on kogunenud tunduvalt rohkem rahvast, kui korraldajad olid eeldanud.

15. aprillil suurenes rahvahulk veelgi, samal päeval langetati ka lõplik otsus rahvusvärvid välja tuua. Järgnevad meenutused on raamatust “Teine Eesti”.

Tiit Pruuli: “Ja siis oli arutelu sinimustvalge üle – kas tuua välja või mitte tuua. Mäletan, et Trivimi Velliste, Mart Laar, Tõnn Sarv, Eerik Kross, Jüri Luik, Indrek Tarand olid kohal ja seal siis tehti otsus tuua lipp välja kolme kanga näol. Mäletan, kuidas oli konkurents nende vahel, kes saavad kanda.”

Sama päeva teise poole juhatas sisse segakoori Noorus kontsert Tartu Ülikooli aulas. Samal ajal kogunes rahvas tõrvikurongkäiguks ülikooli ette.

Lauri Vahtre on meenutanud: “Aula oli rahvast täis, mis tähendas, et inimesi ei jäänud vähemaks ega tulnud juurde. Siis aga juhtusin aknast välja vaatama ja see vaatepilt võttis tummaks: kogu ülikooli-esine plats oli rahvast murdu täis ja kõik ootasid muinsuskaitsepäevade rongkäigu algust.”

Nutsid rõõmust

Mart Laar meenutab: “Peahoone juurde olid seatud tõrvikud, mis nüüd süüdati. Velliste pidas enda kohta ootamatult lühikese kõne, lõpetades selle hoogsa üleskutsega: asume teele! Pillimängijad kõige ees, siis Trivi (Trivimi Velliste – toim) tõrvikuga, siis teised tõrvikud ja siis rahvamass. Ingli- ja Kuradisilla alt läbi Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) maja poole.”

“Paljud vanematest inimestest nutsid. Näis, et nad polnud lootnud elus enam sellist vaatepilti näha,” meenutab ta. “EÜS-i majal torkasid kõigepealt silma kolm suurt riidekangast – sinine, must ja valge. Rahvast oli tohutult palju. Rahva kätte ilmus järjest rohkem sinimustvalgeid linte. Korraga oli neid väga palju.”

Meeleavaldusel osalenud inimeste hulka on hinnatud erinevalt – 7000 – 12 000 inimeseni – kuid kindlasti rohkem kui varasematel sellistel väljaastumistel.

Ööl vastu laupäeva, 16. aprillil võeti Pälsoni 14 ühiselamu fuajees muinsuskaitse seltsi uusi liikmeid vastu. Soovijaid oli nii palju, et trükitud avalduse-blanketid lõppesid.

Välja toodi üha uusi lippe

17. aprillil siirdus Raekoja platsil moodustunud kolonn eesotsas Indrek Tarandi, Tiit Pruuli ja Eerik Krossiga, kes kandsid EÜS-i majal olnud kolme lippu, Raadile, kus toimus sõjajärgse Eesti esimene avalik sõjaväevastane miiting.

Kolm kangast laotati künkanõlvale, välja ilmus üha rohkem lippe. Osa neist olid vanad, Eesti Vabariigi aegsed, mida oli alles hoitud läbi kogu okupatsiooniaja. Toimunut filmis USA telekompanii NBC võttegrupp.

Muinsuskaitsepäevad olid sellega lõppenud, alus rahvusvärvide taassünnile pandud ja rahvuslik liikumine tõusis uuele tasemele.

Meie kaks ajalugu

Nädalavahetusel täitus rahvarinde sünnist 15 aastat, samaväärne pidu on sel nädalal.

Veel enne, kui iseseisvus formaalselt taastati, oli eesti meestel tüli majas – kelle panus oli suurem ja õigem. Kokkulepet pole sündinud tänaseni ja nii on meil kaks lähi-ajalugu, mis omavahel risti käivad. Kes ikka selle iseseisvuse tegi?

On teada, millised põhimõtted peale jäid – aga oponendi panust hindavad poliitiliselt aktiivsed ajalookirjutajad tänaseni olematuks. Veel enam, vastase teguviis oli peaaegu rahvuslik reetmine! Piduraamatutest ja memuaaridest imbuvad vildakad käsitlused õpikutesse ja rahvapärimusse.

Võib-olla on see hea, siis on igal Eestil oma ajalugu, mida uskuda kui pühakirja. Aga võib-olla on see siiski halb. Nad räägivad meile, et kohe-kohe on sündimas mingi kõikehõlmav ühiskondlik kokkulepe. Lähiminevikust aga pole seal silpigi. Mistõttu tundub, et selle, kuidas kõik tegelikult oli, saab Eesti rahvas teada alles siis, kui kõik asjaosalised kirjutajate hulgast on lahkunud.

Kaarel Tarand

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare