„Vaatamata sellele, et Rootsi on märksa pikema ajalooga riik kui Eesti ning ulatusliku kogemusega kaitsepoliitika väljatöötamises, toimuvad seal elavad kaitsepoliitilised arutelud,“ rääkis Raidma Päevaleht Online’ile pärast tänast kohtumist Rootsi riigikaitsenõukogu delegatsiooniga.

„Rootslastel on kindel soov rahvusvahelist olukorda ning üleüldse julgeolekumaailmas toimuvat pidevalt analüüsida ning vajadusel oma kaitseväge ümber kujundada. Paindlikkus ning dünaamika on see, mida võiks neilt õppida,“ lisas ta.

Kaitsepoliitika edasiviivaks jõuks peaks Raidma hinnangul olema avatud arutelu poliitilisel tasandil.

„Üks pool asjast on nn ajalehtededebatt, kuid kui rääkida poliitikute ning ekspertide avatud aruteludest ja valmidusest ümbritsevast maailmast lähtuvalt nii struktuure kui ka põhimõtteid sisuliselt muuta, siis selles valdkonnas on Eestil arenguruumi veel küll,“ lisas ta.

Raidma hinnangul on Eestil Rootsiga palju sarnaseid kaitsepoliitilisi küsimusi riigikaitse olemusest. "Näiteks professionaalne armee versus ajateenijad," lisas ta.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni tänasel kohtumisel Rootsi Riigikaitse Nõukoguga oli keskseks teemaks Põhjala ja Balti riikide kaitsealane koostöö ning Euroopa Liidu raames loodud Põhjala lahingugrupi areng.

„Eesti toetab igati Põhjala lahingrupi tegevust. Me oleme sinna panustanud täna ja kavatseme seda teha ka tulevikus. Põhjala lahingugrupp loob head eeldused Euroopa Liidu sisese kaitsekoostöö ja samas ka meie riikide kaitsealase koostöövõrgustiku edendamiseks,“ kinnitas Raidma.