Rail Baltic. Korduma kippuvad küsimused

 (135)

Rail Balticu eskiis.
Rail Balticu eskiis.Foto: Rail Baltic

Praegu koostatakse Rail Balticu raudtee ja sellega seotud rajatiste eelprojekti. Läbirääkimised maa-omanikega seisavad aga veel ees.

Paari nädala eest avaldasid 101 avaliku elu tegelast pöördumise, milles nõudsid Eesti rahva ja maa tuleviku nimel Rail Balticu (RB) kavandatud kujul rajamise peatamist. Arupidamised ja diskussioon Balti riike ja ülejäänud Euroopat ühendava raudteeprojekti üle on kestnud üle kümne aasta. Kogu virvarris on lihtne unustada, kuhu, mida ja millal üldse ehitatakse. Eesti Päevaleht koostas olulised küsimused, mille vastused võiksid aidata järje peale ka need, kes Rail Balticust midagi ei tea.

1. Milline on RB projekti hetkeseis?

2014. aastal alustati Harju-, Rapla- ja Pärnumaal maakonnaplaneeringuid, et trassikoridor saaks paika. Need on endiselt töös, esimese kahe puhul on lõppenud ka avalikud arutelud. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne ja selle aluseks olevad loodusuuringud on valmis. Detailplaneeringuid on käimas kolm: Ülemiste ja Pärnu reisiterminalid ning Rae valla hooldusdepoo.

Läbirääkimised maaomanikega seisavad veel ees.

Koostamisel on raudtee ja sellega seotud rajatiste eelprojekt. Eelprojekti on vaja selleks, et saada selgeks 1) täpne maavajadus, mille järgi saab hakata maa hinda arvutama, 2) raudtee täpne asukoht varem paika pandud trassikoridori piires ja 3) tehnilised rajatised (sillad, viaduktid, müratõkked jne). Kuna tegu on eelprojektiga, siis võivad asukohad ja lahendused veel muutuda.

Samal teemal:

Pärast eelprojekti tuleb teha veel konkreetsem põhiprojekt ja seejärel juba detailsem tehniline projekt.

Peale selle käib ehitusmaterjalide uuring, trassi teostatavus- ja tasuvusanalüüs. Trassi arheoloogilistes uuringutes käivitub kohe kolmas etapp. Ühtlasi on käivitamisel Muuga sadama terminali tehnilise ja ruumivajaduse uuring. Läbirääkimised maaomanikega seisavad veel ees.

2. Mis ja kes saavad hakata mööda RB-d sõitma?

Kauba- ja reisirongid. Kaubarongi maksimaalne kiirus on 120 km/h, reisirongil kuni 240 km/h. Reisirongid võivad olla nii kiired ekspressrongid kui ka sageli peatuvad linnalähirongid. Raudtee selleks muid piiranguid ei sea, lihtsalt rongid tuleb sedasi raudteele jaotada, et need omavahel ebasobival kiirusel kokku ei saaks.

3. Kas kaubarongidele jätkub kaupa, mida vedada?

Tootmine ja tarbimine ei teki enne ühendustee rajamist tühjale kohale. See on ka tinginud hirmu, et äkki meil ei ole vedada nii palju kaupa. Kaupu toodetaksegi ju sellises mahus, mis on mõistlik nende ühendusteede kaudu turustamiseks. Praegu liiguvad kaubad Eestist, Eestisse ja läbi Eesti peamiselt mööda maanteid ja merd. Selleks et neile kaupadele ja kaubateedele ligi pääseda, ongi vaja Eesti ja muu Euroopa raudteevõrk ühendada.

4. Kui palju kogu RB projekt maksma läheb? Eestile, EL-ile?

Praegu hinnatakse kogu projekti maksumuseks umbes viis miljardit eurot. Eesti osa on 1,3 miljardit. Euroopa Komisjoniga on läbi räägitud, et kui Balti riigid teevad projekti koos, annab EL selleks toetust. EL-ilt saame tuge umbes 80% ulatuses. See tähendab, et Eestil tuleb oma osa ehitamiseks leida 260 miljonit.

5. Rahvaalgatus nõuab trassi muutmist ja raudtee läbi Tartu viimist. Kas see on võimalik ja üldse vajalik?

Meie praegused teadmised on pärit uuringust, mille põhjal saame öelda, et läbi Tartu minev variant oleks märksa kallim, sest pikem raudtee maksab rohkem. Peale selle tuleks teha lisauuringud, eelprojekt, maavajaduse kaardistus ja kõik muu, mis seni on tehtud Pärnu suuna kohta. Kõik see avaldab mõju projekti maksumusele. Pärnu puhul on võimalik minna linnasüdamest mööda ja kasutada praegust raudteekoridori niimoodi, et võiks säilida ka praegune raudtee. Kui soovida raudteed Valga kaudu Lätiga ühendada, oleks ju mõistlik, et seal oleksid vastas samasugused rööpad. Läti raudteetrass on aga kinnitatud just nii, et ots on Pärnu poole.

Ükski teine variant ei oleks ei odavam ega mõistlikum.

Kui tahtagi muud marsruuti mööda samasugust raudteed ehitada, tuleb kõigil kolmel Balti riigil Euroopa toetusest suu puhtaks pühkida, sest taotlusi esitatakse koos. Seega ei oleks ükski teine variant ei odavam ega mõistlikum.

6. Räägitakse, et RB täpset summat ei teata ja see võib osutuda märgatavalt kallimaks. Millise veamääraga on Eesti arvestanud?

Selliste projektide puhul on veamäärast olulisem pidada silmas eri komponentide, näiteks ehitustööde ja -materjalide hinna või ka eeldatavate veomahtude muutumist. Kui midagi, näiteks betoon või tööjõud, muutub kallimaks, siis muutub kallimaks ka projekt ise. Samas, betoon ja tööjõud on kõigile ikka sama hinnaga, mitte ainult RB-le – seega konkureerivad teised projektid, mis ka betooni ja tööjõudu vajavad, samuti RB-ga.

7. On väidetud, et RB projekti koostanud Leedu firma tegi trassi sotsiaal-majandusliku mõju analüüsis suuri vigu. Vastab see tõele?

Jah, oli väiksemaid vigu, mis said parandatud, aga ka nende parandatud tulemuste järgi hinnates jäi trassieelistus kõigis vaadeldud kohtades samaks, sest vead olid niivõrd marginaalsed.

8. Endine majandusminister Juhan Parts tekitas väikese skandaali, kui nimetas Leedu valitsust RB pidurdamise pärast jobudeks. Kuidas koostöö leedulaste ja lätlastega sujub?

Koostöö on olnud lõppkokkuvõttes hea ja viljakas: kokkulepped on sündinud, aga mitte väga kergelt. Seda iseäranis Leedu puhul, kus on olnud riigisiseseid eriarvamusi. Üldjoontes pole olnud suuri takistusi, mis projekti edukust ohustaksid.

9. RB-d on kritiseeritud keskkonna- mõju pärast: see lõikaks Eesti pooleks ning mõjutaks loomade ja kogu looduse tulevikku. Mida on uuringud selle kohta öelnud?

Raudteele planeeritakse koostöös ekspertide ja omavalitsustega arvukalt ülesõite ja alt läbipääse nii inimeste kui ka loomade jaoks. Loomade liikumisvõimalused säilivad rohekoridoride kaudu tänu rohe- ja maastikusildadele, koos põhjaliku seire-plaaniga raudtee tööle asumisel. On tehtud loodusuuringud, mis on olnud projekti keskkonnamõju hindamise sisend. Nii uuringud kui ka mõju hindamise on teinud oma ala parimad eksperdid.

10. RB trassile jääb palju eramaid. Mis seisus on läbirääkimised maaomanikega?

Trass läbib u 650 maatükki, mis kuuluvad eraomanikele või on munitsipaalomandis. 70% neist on metsa- ja põllumaad. Kaheksal juhul pole veel selge, kas me suudame leevendada raudtee või sellega seotud infrastruktuuri rajamisest tulenevaid kahjusid niimoodi, et kõik osapooled rahule jääksid. Sisuliselt tähendab see maatükkide koos seal asuvate hoonetega ära ostmist. Läbirääkimisi maaomanikega on kavas alustada sel aastal, reaalsete tehinguteni jõutakse 2017. aastal. Maa omandamise kogumaksumus selgub siis, kui raha on üle kantud viimasele maaomanikule, kellelt maid omandati, iga maa-ala hindavad sõltumatud maahindajad eraldi.

11. Millised on edasised olulised tähtajad?

Maakonnaplaneeringud, millega saab trass paika ka juriidiliselt, kehtestatakse 2017. aasta I kvartali lõpuks. Eelprojekt kogu Eesti trassi kohta valmib 2018. aasta I kvartalis. Eelprojekti valmimise järgi saab hakata koostama ka tehnilist projekti.

12. Millal RB-d ehitama hakatakse ja millal see valmis saab?

Ehitamist saab projekti praegust kulgemist arvestades põhitrassil alustada 2019. aastal. Ent esimesed RB-ga seotud tööd on juba alanud: lennujaama ja Ülemiste vaheline trammiliin on samuti projekti osa. Ülemiste ja Pärnu reisiterminalide ehitamist on kavas alustada 2019. aastal.

Küsimustele vastasid majandusministeeriumi ametnikud ja Rail Balticu eksperdid, vastused vahendas ministeeriumi avalike suhete nõunik Mihkel Loide.

Graafika: Toom Tragel

Vormistage Eesti Päevalehe soodushinnaga püsimaksetellimus ning nautige Eesti kvaliteetseimat ajakirjandust oma postkastis vaid 30 sendi eest päevas! Vaata siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare