Alustan kolmapäeva hommikut telefonikõnega Vakrale, kuivõrd tema Eesti Ekspressile antud selgitused lõputöö asjus on nii vastuolulised, et iga selgitus tekitab vähemalt viis uut küsimust. Muidu rõõmsameelne ja suhtlusaldis Vakra kõnele ei vasta. Küllap peavad sotsiaaldemokraadid samal ajal kriisikoosolekut. Ei tea, sest kolleegide kõnedele ei vastata samuti. „Milleks ma helistan? Ma võin sama hästi püüda Lennart Meri kätte saada,” turtsatab töökaaslane õhtul.