Raivo Küüt: poliitikute tuulelipuks ma ei hakka ja luukered kapis puuduvad

 (36)
Raivo Küüt: poliitikute tuulelipuks ma ei hakka ja luukered kapis puuduvad
Raivo Küüt kinnitab, et on otsustes väga kindel ja lähtub Eesti siseturvalisusest.Toomas Volmer

Loodava superasutuse juhi kandidaadiks saanud senine politseipeadirektor Raivo Küüt kinnitab, et kõik vajalikud otsused teeb tema ise.

 Politsei, piirivalve ning kodakondsus- ja migratsiooniameti baasil luuakse uuest aastast uus superasutus. Mida see endast kujutama hakkab?

** Teid loodava politsei- ja piirivalveameti juhi kandidaadiks nimetanud komisjoni esimees Märt Kraft lausus, et teil on väga argumenteeritud nägemus sellest, milline see ametikoht tuleb. Millega tulevane politseikindral tegelema peab?

Ega juht üksi ei ole asutus. Kõige tähtsam on asja juures see, et praegused sisejulgeolekualased teenused, mida eri ametid pakuvad, jõuaks tulevikus inimesteni samas ja paremas mahus. See on minu esmane ülesanne. Ühendasutuse juht peab hoolitsema, et kõik need asjad toimiksid ladusalt. Teistest tähtsamat valdkonda ei ole, inimeste dokumenteerimine on julgeoleku jaoks oluline, piiri valvamine on oluline ja kuritegude tõkestamine, liiklusohutuse tagamine on samuti oluline. Juhi peamine ülesanne on tasakaalustatud arengu võimaldamine nendes valdkondades.

** Kui palju selle ameti juures läheb vaja otseselt politsei- või piirivalvetöö kogemust ja kui palju on rutiinset administeerimist?

Peadirektori funktsioonis on ikkagi palju administratiivset juhtimist, aga igal juhul on nende valdkondade tundmine kasulik. Kuid kui peadirektor ei tunne kõiki valdkondi läbi ja lõhki, siis see ei ole välistav asjaolu ametiülesannete täitmisel. Kõige olulisem on sedavõrd suures üksuses ikkagi meeskond, kes asju ellu viib.

Samal teemal:

** Kas te ei karda, et teil hakkab selle koha peal äkki igav?

(Muigab.) Vaadake, siin on nii palju erisuguseid strateegilisi küsimusi, mida on kogu aeg vaja lahendada. Kohe kindlasti ei usu ma, et igav hakkaks. Nende kolme võrdse ameti ühendamine ei ole ühekordne lihtne tegevus. See, kuidas kokkusulamine hakkab, on ikkagi pikk protsess. See ei ole igav ja rutiinne, vastupidi, loomingulist tegevust on väga palju.

** Mõnel pool on teid nimetatud poliitikutele sobivaks juhiks, kelle otsuseid on hea suunata. Kui kindel olete, et suudate otsustes jääda iseseisvaks?

Ma ei tea, kes niisugust asja on öelnud. Ma ise küll ei taju, et see niimoodi oleks. Olen oma otsustes väga kindel ja tean, et teen otsuseid, lähtudes sellest, mis on meie siseturvalisuse jaoks kõige tähtsam. Teatud asjade puhul tuleb teha ettepanek poliitilisel tasandil ja seal võetakse vastu poliitiline otsus. See ei tähenda, et kuskil on mingisugune poliitiline mõjutus, et tee üht või teist. Vastupidi, ma olen teistsugusel arvamusel.

** Ühesõnaga, siseminister otseselt oma nina teie töösse pistma hakata ei saa?

Siseministril on järelevalveõigus ja -kohustus selles valdkonnas. Kui räägime politsei- või piirivalveoperatsiooni juhtimisest, siis iga järgnev ülemus võib tulla ja öelda, et nüüd tuleb teha nii. Aga palun, siis antakse juhtimine üle.

** Millised luukered teil kapis on?

(Naerab.) Ma ei tea, minge võtke kapp lahti. Ei ole midagi. Ma olen kogu aeg olnud avalikel kohtadel. Karta ei ole mul küll mitte midagi.

** Kuidas te plaanite ära hoida need pinged, mis tahes-tahtmata mitme suure asutuse liitmisel töötajate seas tekivad?

Muutuste ajal tekivad pinged niikuinii. Inimeste jaoks on ebaselgusi senikaua, kui nad ei ole uuele ametikohale nimetatud ja uut palka pole neile määratud. Politseis on läbi viidud eri reforme ja ma tean, et pinged tekivad. Me kindlasti maandame neid. Võtmesõna on eelkõige kommunikatsioon, kus otsuseid ja vajadusi pidevalt selgitatakse. Oluline on ka isikute kaasamine protsessi.

** Praegu töö ju käib, kui palju pingeid ikkagi juba eksisteerib? Kas ma olen õigesti aru saanud, et piirivalvuritel on selline tunne, et nemad võetakse üle?

Eks siin on kõigil igasuguseid tundeid, aga minu arvates on see küll arusaadav, et ikkagi võrdsed ametid liituvad. Ülevõtmisest ei ole juttu, igaühel on oma konkreetne roll sisejulgeoleku tagamisel. Ei saa olla nii, et üks on eelistatum kui teine.

Loe veel

** Viimastes avalikes esinemistes olete rääkinud eelkõige Tartu politsei valguses, kui tähtis on sisepuhastus. Praegu tegeleb teie puhastamisega pigem küll kapo, ent kas te ei pelga, et hiiglaslikus ühendasutuses muutub võimu kuritarvitamine veel lihtsamaks?

Mitte mingil juhul. Juhtimistasandid on väga selgelt paigas ja peale selle on olemas eraldi sisekontrolli üksus. Väga tähtis on, et praegu need ametid ju toimivad, sisekontrolliteenuseid pakutakse ja see jätkub samamoodi ühenduses. Esmajoones pannakse ühenduses kokku tugivaldkonnad ja sisekontroll tsentraliseeritakse samamoodi. Ei ole mitte mingit võimalust, et asi võiks rohkem hajuda ja segasemaks muutuda.

** Üllatas teid ennast ka, et Tartu juhtum on praegu ikkagi nii ulatuslikuks laienenud?

Eks ikka on see üllatav, et ametnikud on kergekäeliselt mõningates episoodides toimetanud. Muidugi on see ebameeldiv, aga kindlasti vajalik protsess, et asjad selgeks teha. Kõik isikud, kes on mingisuguse ebaseadusliku teo toime pannud, peavad vastutust kandma. Meie sellistes asjades järeleandmistele ei lähe.

** Miks te otsustasite Aivar Otsalti lahkumisavalduse rahuldada? Kas poleks olnud mõttekam kohtuotsus ära oodata, sest praegu lahkus ta omal soovil ametist justkui puhta mehena ja peaks hakkama teenima politseipensioni?

Oleme ka juurdluse läbi viinud, süüteod välja selgitanud. Kõik asjad on kirjas nende inimeste isiklikes toimikutes. Kuna inimene on ametist vabastatud, siis lihtsalt on jäänud juriidiline otsustus tegemata. Aga need paberid välistavad igasuguse võimaluse, et need inimesed võiksid kunagi politseitööle tagasi tulla. Politseiseaduse järgi saad pensioni siis, kui oled ametis sellel kuupäeval, kui saad 50, mitte siis, kui oled ära läinud. Otsalt on läinud ja enam ta tagasi ei saa, nii et ka pensioni ta saama ei hakka. Samuti on teiste selle juhtumiga seotud inimestega.

** Hakkate kandma austusväärset politseikindrali auastet. Mida te ise arvate sellest auastmesüsteemist? See pole meie tsiviilasutustele ju väga tavapärane.

Auastmed on selle organisatsiooni töötajate motivatsiooni süsteemiks. Kui vastavad spetsialistid on selle kallal töötanud ja leidnud, et niisugune süsteem motiveerib ametnike tööd, siis seda on paslik kasutada. Milline see täpselt välja näeb, on teisejärguline. Oluline on rõhutada, et siin pole mitte mingisugust pistmist militaarauastmetega. Lihtsalt nimetused on sarnased, aga sisu ei ole üksühene. Milline see pagun välja nägema hakkab, selle kallal töörühmad töötavad.

** Aga teile endale see süsteem siis meeldib?

Kui korraldasime uurimisi, siis valdav osa politseinikest pooldas sellist karjäärisüsteemi. Üldjoontes on selline süsteem vajalik ja politsei viimasel ajal seda sisemiselt ka rakendas. Ka spetsialistil peab olema võimalik teha karjääri ametikoha sees, sa ei pea tegema ainult juhikarjääri. Patrullis oli võimalik teenida endale aja jooksul kõrgemad pagunid ja inimesed ei pidanud seetõttu vahetama ametikohta, et saada juhtivkonstaabliks hoopis teises regioonis teise töö peal.

** Mis tavakodaniku jaoks 1. jaanuaril 2010 muutub?

Tegelikkuses see selline eesmärk ongi, et inimese jaoks ei muutu mitte midagi. Ta peab oma teenuse kätte saama. Kui vaatame praegust situatsiooni, siis kuritegevuse tõus võib aset leida, kuna soodustingimused majanduslanguse ajal on olemas. Kas need riskid realiseeruvad, sõltub korrakaitseasutuste tegevusest ja teiselt poolt inimeste enda käitumisest. Inimesed saavad sedasama teenust edasi.

** Kas prefektuuride struktuuris maakondlikul tasemel tuleb ka midagi?

Kõik töörühmad töötavad selle küsimusega. Kui otsused on selged, ettepanekud läbi vaieldud ja leitud kõige parem ja kasulikum viis, kuidas ühte teenust pakkuda, siis need ka langetatakse. Midagi päris kindlat veel määratud ei ole.

** Kui valitsus teid ametisse kinnitab, siis kas  teil on silmapiiril inimesed olemas, keda oma meeskonda kutsuda?

Võtame sammhaaval ja ootame kõik vajalikud käigud riigikogus ära. Siis vaatame edasi. Meeskond on vaja kindlasti luua.



Kommentaar

Esimene mulje on petlik

Kalle Laanet,

endine siseminister ja Raivo Küüdi kunagine ülem:

Raivo Küüt võib küll jätta endast pehme mehe mulje, kuid tegelikult see nii pole. Seetõttu on esimene mulje temast kindlasti petlik.

Mul on olnud üsna mitu sellist koosviibimist, kus Küüt on väga teravalt sõna võtnud ja need teised, kellelt eeldanuks vaheleütlemist ja oma selge arvamuse avaldamist, on vait olnud. Nii et tegelikult on Küüt sirge seljaga mees. See on ka kindlasti üks neist põhjustest, miks ta on nii alt üles liikunud – ta on ju alustanud konstaablina ja jõudnud tippu välja.

Küüdil on oma arvamus ja ta julgeb ka vastu öelda. Eriti torkas see silma eelmise siseministri (Jüri Pihl-toim.) puhul. Minu abiprefektiks oleku ajal oli Küüdil samuti oma arvamus, mille ta välja ütles ning mis peamine – mida ta argumenteeritult kaitsta suutis.

Juhina suudab ta olla objektiivne või siis koguda omale piisavalt infot, et teha vähemalt enda jaoks võimalikult objektiivne otsus. Usun, et Küüti võetakse kui sobilikku juhti ning ma ei usu, et tal vaenlasi oleks.

Nendest isikutest, keda ma tean, kes sellele kohale kandideerisid, on Küüt kahtlemata kõige sobilikum. Lisaks Küüdile kandideerisid uue ühendasutuse juhiks veel Erkki Koort, Ants Frosch, Ivar Prits, Tõnu Hunt.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare