Meelis pidas kõhutõve põhjustajaks tänaval söödud pesemata maasikaid ja ootas, et haigus mõne ajaga möödub. Eestisse naastes läks seis aga hullemaks ning mees ja poiss tuli haiglasse paigutada. Üks samalt reisilt tulnud inimene oli haiglas juba ees.

Reisijad ei hooli hügieenist

Tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari sõnul kasvab nakkusjuhtumite arv seoses sagenevate reisidega eksootilistesse riikidesse. “Reeglina on need riigid hügieeniliselt ja nakkushaiguste esinemise poolest riskimaad,” selgitas ta. “Turistid ostavad toitu kohalikult turult või tänavakaubandusest, joovad vett kohalikest veeallikatest, reisijad ise ei pea kinni hügieeninõuetest.”

Tavaliselt on reisil saadud nakkushaigusteks A- viirushepatiit, malaaria ja salmonelloos. “Kuid reisijatel esineb ka kõhulahtisust ja toidumürgitust, mille korral nad ei pöördu arsti poole või siis ei korralda arst nende laboratoorset uurimist,” lisas Kutsar.

Ehkki nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus paneb nakkusohust teatamise kohustuse reisi korraldavale firmale, enamik reisibüroosid turistide ei hari. “Isegi kui reisile suunduja küsib asjakohast teavet, ei pruugi reisikorraldajad seda anda, vaid saadavad küsija infot otsima näiteks inspektsiooni või nakkuskabinetti,” kinnitas Kutsar. Ka Egiptuses haigestunud Meelise sõnul polnud neil reisibürooga terviseküsimustest juttu, kuid tema sõnul pole see ka vajalik. “Müügimehe asi ei saa nakkuste eest hoiatamine olla, siis tekiks rollikonflikt,” leidis ta. “Seaduse täitmiseks piisab täiesti sellest, kui firma kodulehel on hoiatused pisikese kirjas üleval.”

Reisibüroo: ikkagi arstid teavitagu

•• Marhaba reisibüroo juht Margit Rebane-Pent leidis, et hoiatusest kataloogis või koduleheküljel on küll ning seda Marhaba ka pakub. “Me ei hakka ju arste mängima, vaid suuname inimesed sinna, kus professionaalid teavet pakuvad,” selgitas ta, viidates Merimetsa haigla nakkuskabinetile. “Samas pole vaktsineerimine kaugeltki odav ja ma pole veendunud, et see alati kliendi huvides on.” H.E.