Rapla valla külad sõdivad maantee vastu

 (15)

Maanteeamet: uut teelõiku on vaja Tallinna-Viljandi maanteel autode hulga kasvu tõttu.

Maanteeameti poolt eeluuringute käigus välja valitud uue Rapla-Tagadi teelõigu asukoht on pälvinud selle lähedusse jäänud külaelanike meelepaha, kuna kardetakse, et selle rajamisel satuksid ohtu kohalikud loodusväärtused.

“Nagu oleks tankiga üle sõidetud,” kirjeldas Rapla vallas asuva Kuku küla elanik Ülle Kull, kui sai hiljuti teada, et kavandatav tee-ehitus näpistaks hektarisuuruse tüki tema metsast. “Kellegagi siin külas asja ei arutatud, rahvas on nördinud, et asi niimoodi tagaselja ära otsustati.”

Kull on kindel, et uue neljarajalise tee tulek ei jätaks praegusest rahulikust elukeskkonnast mitte midagi järele. “Omal ajal tulin just selle pärast siia elama,” sõnas ta. Kull tõi ka välja, et pea kolme kilomeetri ulatuses ja sadakonna meetri laiuselt lõikaks kiirtee sisse Hagudi raba serva, mis on nii Kuku kui ka Hagudi külarahvale aasta ringi oluline ajaveetmiskoht. “Aga Koigi rabast kui üleeuroopalise tähtsusega Natura 2000 alast jääks tee vaid 150 meetri kaugusele,” märkis Kull, kes on vähem kui kuuga kohalikelt tee vastu pea 70 allkirja kogunud.

Ühtlasi osutas Kull, et löögi alla võib sattuda ka tema maatükil olev looduskaitsealune Matsi-Kärneri tammik, sest osaliselt jääks see lihtsalt tee alla.

Põhja regionaalse maanteeameti direktori asetäitja Peeter Paju selgitas, et uue teelõigu ehitamise vajalikkus tuleneb eeskätt liiklustiheduse kasvamise prognoosist. “Kui praegu sõidab olemasoleval teelõigul kuni 6000 autot päevas, siis kümne aasta pärast peaks masinate päevane hulk olema kasvanud juba

12 000-ni. Põhiliseks autode arvu kasvu allikaks oleks Rapla,” rääkis Paju.

Ehituse algus teadmata

Paju tõrjus kohalike süüdistusi, nagu oleks seni asja kohalike eest saladuses hoitud, öeldes, et sel teemal on korduvalt avalikke koosolekuid korraldatud. “Keskkonnamõjude hinnang tunnistas just selle parimaks variandiks. Kui Raplamaa keskkonnateenistus selle aruande lähiajal kinnitab, saame detailsema töö kallale asuda,” sõnas ta.

Millal piirkonnas n-ö kopp maasse lüüakse, seda ei osanud Paju veel öelda, märkides vaid, et kindlasti ei juhtu see enne 2011. aastat.

Ees ka hiied ja kaitsealused taimed

•• Rapla vallas Arankülas asuva Reinumardi talu peremees Olev Sepp nentis, et uuele kiirteelõigule sobiliku asukoha leidmise viis tekitab küsimusi ka temas. Sepa maatüki lõikaks otse läbi tema metsa kavandatav neljarajaline tee pooleks. “Kui minu maal olev Raadiku hiis jääks tee vahetusse lähedusse, siis Reinumardi hiis jääks juba osaliselt selle alla,” ütles Sepp.

•• Mees ei valuta südant mitte ainult enda krundile jäävate looduslike pühapaikade, vaid ka kaheksa looduskaitsealuse taimeliigi säilimise pärast.

•• Nii kasvavad teetrassil ja selle vahetus läheduses haruldased looduskaitsealused taimed vööthuul-sõrmkäpp, soo-neiuvaip, harilik käoraamat, suur käopõll, pruunikas pesajuur, kahelehine käokeel, eesti soojumikas ja püstlinalehik.

•• “Avalikul koosolekul öeldi selle peale, et neid taimi kasvab ju igal pool,” oli Sepp nördinud, saamata aru, miks siis need taimed on kaitse alla võetud, kui nende peale võib tee teha. “Selliste tegevuste planeerimisel tuleks ju looduse säilimist ikka tähtsaimaks pidada.”

e-kaubandus konverents