Kohaliku meedia sõnul ei meeldi poliitikutele siiani kriitilised artiklid ning taasiseseisvumisest saadik ei ole suhted Keskerakonna ja Eesti meedia vahel olnud just kõige paremad, leiab rahvusvaheline pressiinstituut (International Press Institute).

Instituut toob oma raportis näite pikka aega riigiametnikuna ja ajakirjanikuna töötanud Mart Soidrost, kellele oleks Keskerakonna kritiseerimine äärepealt töökoha maksma läinud. Nimelt kritiseeris Soidro 2006. aasta 11. augusti Sirbis Keskerakonna käitumist presidendivalimiste ajal. Pärast seda andis ta boss, kodakondsus- ja migratsiooniameti peadirektor Mari Pedak talle eraviisiliselt märku, et ta peaks ametist lahkuma.

Siiski leiab instituut oma igaastases raportis 180 riigi meediavabaduse kohta, et nagu Balti ja Skandinaavia riikides on Eesti meedia Euroopa üks vabamaid.

Teiseks probleemiks on kvaliteetne ajakirjandus, mille tootmine on kallim kui “kollane press”, nõuab rohkem aega, kuid tihtipeale toob vähem kasumit.

Rahvuslik televisioon edastab nii eesti- kui ka venekeelseid proramme, kuid võrreldes venekeelt rääkivate inimeste arvukusega, on venekeelsete programmide arv ikkagi liialt väike.

Mullu oktoobris kaebasid kaks kinnisvaraarendajat Äripäeva moraalsete kahjude põhjustamise eest kohtusse. Majanduslehes oli 28. septembril ilmunud artikkel, milles seostati kaht meest allmaailmaga. Mehed nõudsid vabandamist ja kahjude hüvitamist.

Raportis mainitakse ka ära Eesti Euroopa Liitu ja NATOsse aidanud president Lennart Meri, kes enne riigipeaks saamist töötas pikka aega kirjastuses, tegi filme ja kirjutas raamatuid.

Ka ei saanud raporti koostajad ei üle ega ümbert faktist, et ka praegune president Toomas Hendrik Ilves on endine ajakirjanik, kes töötas raadio Vaba Euroopa heaks. Mainitakse ka, et president Ilves sai Eesti iseseisvumisaja kolmandaks riigipeaks pärast eelmise presidendi Arnold Rüütli seljatamist 2006. aasta presidendivalimistel.

Ära tuuakse ka ajakirjanik Mart Kadastik, kes pälvis eelmise aasta 18. aprillil toonaselt presidendilt, Arnold Rüütlilt kolmanda klassi Valgetähe ordeni.

Igaaastane maailma meediavabaduse ülevaates uuritakse meedia olukorda üle 180 riigis dokumenteerides suuremad meediavabaduse rikkumised ja suuremad arengud.