Juba aasta tagasi võtsid kohtunikud vastu dokumendi kohtuhalduse arengupõhimõtete kohta, mis sõnastas arenguvisiooni, mille kohaselt vabaneks kohtuvõim ka haldusküsimustes justiitsministeeriumi juhtimise alt, ütles Rask. 

"Sõltumatu ja efektiivselt toimiv kohtuvõim ei saa olla ühe erakonna või koalitsiooni poliitiliste valikute küsimus, vaid see on õigusriigi toimimise eeldus," sõnas Rask.

"Et Eestis see praegu veel nii ei ole, selgub kõige kirkamalt eelarvevaidlustes, kus õigusemõistmise rahastamine konkureerib erinevate poliitiliste lubaduste ja programmide rahastamisega. Veelgi kitsamalt võttes konkureerib kohtusüsteem justiitshalduse teiste valdkondadega," märkis riigikohtu esimees.

"Riigieelarve koostamine on ja jääb poliitiliseks kokkuleppeks, kuid kohtusüsteemi piisav rahastamine, et tagada efektiivne õigusemõistmine, ei saa olla mõne koalitsioonierakonna teisejärguline huvi, vaid see peab olema kõigile poliitilistele jõududele iseenesestmõistetav eeldus, milleta õigusriigis pole võimalik täita ka teisi poliitilisi eesmärke," märkis ta.

Raski sõnul loodab ta, et justiitsministeerium võetud lubaduse ka täidab ja kohtud justiitsministeeriumi alt viiva eelnõu peagi valmis saab.