Raskusi trotsides üritavad eestlased Aasias tööd teha
“Päevas tegeleme kümne hukkunuga, kuid see ei tähenda, et nende isik on tuvastatud. Tuvastamine ise on pikem protsess,” ütles Lall. “Me peame võtma sõrmejäljed, seejärel võetakse DNA-proov, tehakse hambakaart, fikseeritakse vigastused, vanad armid ja riided. See kõik moodustab terviku.”
Eile käis ka üks Eesti politseinikest Tais kadunud eestlasi otsimas Phuketi naaberpiirkonnas Kao-Laos. “Kogu infot, mis laekub, kontrollitakse. Midagi uut praegu lisada pole,” vastas Lall küsimusele, kas neil on infot eestlaste kohta.
Täna lähevad eestlased haiglatesse vormistama Interpoli DVI ehk katastroofiohvrite tuvastamise kaarte. “Õhtuks oleme pisut väsinud,” kirjeldas ta sealset olukorda.
Eesti 15-liikmeline pääste-rühm pidi eilseks jõudma Acehi piirkonda, et vahetada seal välja seni välihospidali pidanud Austraalia meeskond, kuid eile lõuna ajal sealse aja järgi oli meie päästegrupp sunnitud ootama edasipääsu Sumatra saarel teises piirkonnas Hollandi partnerite juures.
Eestlaste viivitused algasid Bangkoki lennujaamas. Grupi juht Jaak Talving ütles, et neil on äärmiselt raske prognoosida, millal nad sihtpunkti jõuavad. “Üritame siin koos olla ja mitte ära kaduda,” seletas Talving, lisades, et kui muidu on kõik suhteliselt rahulik, siis märgatav on kaubalennukite tihe liikumine.
Õhtuks jõudis Eesti grupp Medani piirkonda, kus nad koorma käsitsi maha laadisid. “Praegu valmistume ööbimiseks ja üritame oma ala turvata,” sõnas Talving.
Päästetööd rahutus piirkonnas
On seal Eesti grupil ning varustusel ohtlik? “Ohtu pole, aga pisikesed mustad poisikesed sibavad üsna usinasti meie ümber,” tunnistas Talving. “Pahatahtlikkust pole veel siiski märganud.”
Ka õhtul ei osanud Talving ennustada, millal nad võivad Acehi piirkonda jõuda. Endiselt kadunud kolme eestlase kohta ei olnud nende meeskonnal veel mingit informatsiooni. “Peab tunnistama, et info kättesaadavus on siin erakordselt raske,” lisas Talving.
ÜRO humanitaartöötajad jõudsid maavärina epitsentrile kõige lähemal olnud Acehisse 30. detsembril ja leidsid sealt eest masendava olukorra, kus elanikest peaaegu neljandik hukkus. Kuna katastroofi ajal viibis piirkonnas ka 30 000 mehest koosnev politsei- ja sõjaväeüksus, oli ka nende seas suuri kaotusi.
Acehi asub Sumatra saare põhjatipus. Pärast Ida-Timori iseseisvumist kujunes Acehist Indoneesia suurim riigisisene prob- leemipundar. Iseseisvusvõitluse taga oli majanduslik rahulolematus – suur osa naftarikka provintsi tuludest voolas Jakartasse, kohalikele jäi vaid töörõõm. Samuti rõhutavad Acehi muslimid oma usu erinevust riigiislamist.
Mullu 13. juulil puhkesid Acehi viies piirkonnas lahingud sissirühmituste ja julgeolekujõudude vahel.
Krister Kivi: “Olukord on kirjeldamatult kurb.”
Milline on olukord Khao Lakis? Kui suured on purustused?
Olukord Khao Lakis on kirjeldamatult kurb. Laine on tunginud sisemaale kilomeetri ulatuses või isegi enam. Ettejäänud autodest on saanud metallikänkrad, suured hotellid on purustatud ja täiesti hüljatud. Merevee tekitatud järvedest otsitakse laipu.
Kas seal praegu turiste ka võib silmata, või on kõik juba kodudesse jõudnud?
Tundub, et kõik on lahkunud. Üksikud merest kaugemal olevad hotellid on teatanud, et on jälle avatud, kuid ei suuda ette kujutada kedagi, kes end Khao Lakis praegu hästi tunda suudaks. See on surmatsoon. Suur kontrast Phuketiga, kus elu on peaaegu normaalne.
Kuidas Phuketist üldse Khao Laki saab sõita? Kas ühistransport töötab?
Ühistransport töötab vähemasti Phuketi saare piires, kuid näiteks õhtuti teatud liinidel väljumisi ei ole. Khao Laki minekuks oli ainus mõistlik viis võtta takso, mis läks umbes viiesajakilomeetrise sõidu kohta maksma veidi üle 1000 krooni.
Krister Kivi on Tais Eesti Ekspressi ajakirjanikuna
