Ida-Tallinna keskhaigla infokorralduse spetsialisti Kristi Kuura sõnul on nende haigla statistika andmeil võrreldes eelmise aastaga ussihammustusega patsiente olnud vähem, kui näiteks eelmisel suvel.

„Erakorralise meditsiini osakonnast kinnitati, et meie poole on pöördunud suvekuudel ainult üks inimene,“ rääkis Kuura Päevaleht Online’ile.

Samas märkis ta, et sellega ei pruugi tänavune hammustadasaamiste number piirduda. „Ilmselt võib neid veelgi tulla, kuna suvi ju veel kestab. Aga kui võrrelda eelmise aastaga, siis oli ussihammustusega patsiente küll rohkem,“ kinnitas Kuura.

Ka Lääne-Tallinna keskhaiglasse ei ole oluliselt rohkem ussihammustusega patsiente pöördunud. „Meie poole on pöördunud juulikuu jooksul kaks inimest,“ ütles haigla kommunikatsioonijuht Diana Lorents. „Meil on see näitaja väike, kuna meil pole traumapunkti,“ põhjendas ta ja lisas, et ilmselt ei olnud samal põhjusel palju patsiente ka möödunud aastal.

Põhja-Eesti regionaalhaiglast on ussihammustusega patsiente siiski mõnevõrra rohkem läbi käinud, ent see on põhjendatav ka suurema teeninduspiirkonnaga.

Regionaalhaigla statistika andmeil on seoses rästiku hammustustega selle aasta mai algusest juuli keskpaigani hammustada saanud seitse inimest. Samas kui võrrelda eelmise suvega, siis mullu samal perioodil pöördus regionaalhaiglasse abi saama vaid üks rästikuhammustusega patsient.

Saaremaal, kus rästikuid rohkem pesitseb ja kus seetõttu ka hammustamisi tavaliselt keskmisest rohkem ette tuleb, ei ole selle suve jooksul Kuressaare haigla ravijuhi Reet Tuisu kinnitusel ussihammustusega inimesi üldse nende poole pöördunud.

Seevastu varasemate andmete põhjal vajas Saaremaal rästikuhammustuse tõttu arstiabi igal kuul vähemalt paar inimest.

Rästik salvab vaid siis, kui teda puudutada!

•• Rästikud elavad rohustes segametsades, metsaservadel, raiesmikkudel, soodes ning veekogude kallastel. Sageli esineb hammustusjuhtumeid ka koduõuel või külavaheteel.

•• Enim leidub rästikuid Saare-, Hiiu-, Viru-, Tartu- ja Läänemaal. Rästik salvab vaid siis, kui teda puudutada.

•• Mürk ei ole väga toksiline, seetõttu vaid üksikud rästikuhammustused lõppevad kannatanu surmaga. Umbes kolmandikul juhtudest mürki inimesse ei satugi.

•• Mürgi mõju inimesele saavutab maksimumi 30 minutit - 4 tundi pärast hammustust, hiljem vähenedes.

•• Kohalikud nähud rästiku hammustuse korral on erinevad. Parimal juhul on näha ainult kaks täpikujulist haavakest. Võib tekkida punetus ja paistetus hammustuse piirkonnas.

•• Turse hammustuskohal tekib minutite kuni tunni jooksul. See saavutab maksimumi 48-72 tunni jooksul pärast hammustust.

•• Lastel ja vanuritel, kelle organismi vastupanu on väiksem, esinevad selgemalt väljendunud üldised mürgistusnähud.

•• Haiglasse tuleb pöörduda nii kiiresti kui võimalik.

Allikas: Terviseleht