NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
1 2
Anonüümne kommentaar
24.08.2017 03:50
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "mulk" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
24.08.2017 05:07
Ma olen sellega täiesti nõus kui muist sellest rahast läheks Eesti kaitsetööstusele! Kuna meil on niigi sitt naaber, siis parem ehitame sellest jamast välja maailmatasemel tööstuse!
Anonüümne kommentaar
24.08.2017 05:43
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Ohhoo" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
24.08.2017 06:22
Ega sõjaks valmistumine peagi odav olema.
Sõjapidamine on tänapäeval kallis meelelahutus.
Anonüümne kommentaar
24.08.2017 06:37
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Aarne" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
24.08.2017 06:53
See ongi Venemaa eesmärk: pika ja pideva ohuga kurnata Eesti majndust!
    24.08.2017 07:43
    Sama eesmärk oli tõenäoliselt ka Brezhnevil, kurnata välja lääne majandus. Me teame, kuhu see jõudis.
    Kui Eesti ja teised Euroopa riigid suudaksid tõsta oma kaitsekulutusi 50%, siis teeks see ainult 1% GDP-s, kokku tuleks siis natuke alla 3% Venemaal praegu juba sõjakulutuste tase 5,4% GDPst. Ehk peaks olema selgesti näha, kus pool on rohkem potentsiaali tõsta kulusid.
    24.08.2017 09:50
    Täpselt. Inimesed surevad vaesusse lõpuks oma vananenud sõjatehnika kõrvale.
Anonüümne kommentaar
24.08.2017 06:55
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "ajuhälvikutele" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
24.08.2017 07:14
Meil ju raha nagu ratsahobuse oma,tervishoid jätkuvalt üle rahastatud,pensionid ka liiga suured jne. ja ega nende kümnete miljonitega ka suurt ette võtta paremat ei ole.
Peaasiet relvastust ostame ainult USA`st sest seal on maailma parim ja katsetatud maailma kõikides piirkondades !
    Näita vanemaid (1) Laadin kommentaare...
    24.08.2017 15:51
    Ätt soovib saada ilmselt Venemaa venelastega võrdset pensioni! Või loodad sa ätt, et "putja" jätaks Eestis kehtima praegused pensionid!
    24.08.2017 19:12
    Kui võrrelda vanaäti ja Ilvese pensionit siis kellel on kõige rohkem kaotada?
    Samas ei paista et Ilvesepapa Eesti riigi eest verd valada tahaks.
    25.08.2017 07:46
    Ja kohe on sildistajad töllid platsis!Ühes asjas on Teil õigus,ma ei pea ennast Eestlaseks ja minu juured puhkavad Saaremaal Valjala kalmistul.
    Need suured Eestlased on aastate jooksul oma pugemise,valetamise jne.oma margid täis teinud ja kahjuks ka mõned nn.Saarlased nagu Laanet,Palts ...
24.08.2017 07:14
Huvitav, kas 100% on piisav, et Ratas, Luik ja Mikser ennast kaitstuna tunneksid, ega vist. Mina tunnen ka 0% juures. Kui sa ise nahatäit ei kauple ei tule sulle keegi kallale. Ja nende seltsimeeste elu eesmärk ongi nahatäie kauplemine, sest peremehed on seda käskinud
24.08.2017 07:20
On õige investeerida riigikaitsesse.

Riigikaitse on riigi kõige tähtsam ülesanne.
    Näita vanemaid (5) Laadin kommentaare...
    24.08.2017 15:02
    eid_151592f1540987 edu sulle siis venemaa poole jioksu panemisel,kardad usakaid nagu jatku.
    24.08.2017 16:07
    Venelased võivad muidu olla "po-hui-istid" kõiges, kuid kui Eesti peaks mõne sendi rohkem kaitsele kulutama, tulevad nad "nagu üks mees" Eestit (ja Putkineni" tümitama!
    Teen sellest järelduse, et "roheliste mehikeste" oht on Eestis küllaltki suur ja TULEKS TUNDUVALT ROHKEM INVESTEERIDA RIIGIKAITSESSE!!!
    27.08.2017 10:09
    siimukene ei adu, et kui rahvas ennast ei kaitse siis ei ole ka neile riiki vaja. riik ei pea investeerima inimestesse, vaid inimesed riiki. selles see venemaa ja eesti vahe ongi. (vähemalt peaks olema.) venemaal on vaja tema orjasid. eestil on vaja riiki, et see pakuks neile teenuseid nagu riigikaitse, kiirabi ja vanaduspension. kes ja kuidas seda kogutud ressurssi kasutab on iseküsimus.
24.08.2017 07:21
Isegi siis kui Eesti kaitsekulud tõsta 5-10% le ,pole meil kellegagi sõdida. Venelane korra peeretab ja alles on lage maa. Praegu majutame ja toetame isukalt nato
sõjardeid,kes kulutavad meie loodust ja "lahingumoona." See hüsteeriline sõja õhutamine viib meid hukatusse. merkeli jevroopa hävitamise plaaniga sobib see hästi kokku...
    Näita vanemaid (7) Laadin kommentaare...
    24.08.2017 16:59
    Siinkohal on igati õpetlik meenutada Inglismaa sõjaaegse peaministri Winston Churchilli hinnangut MRP-le eelnenut:
    Arvestades senist suhtumist Nõukogude valitsusse, ei saanud neist läbirääkimistest nüüd enam kuigi palju oodata, kuid 16. aprillil tegi Nõukogude pool siiski ametliku ettepaneku, mille teksti ei avaldatud ja mis nägi ette Suurbritannia, Prantsusmaa ja NSVL-i ühisrinde moodustamise ning vastastikuse abiandmise. Veel enam, need kolm riiki ja lisaks võimaluse korral ka Poola oleks vastavalt sellele ettepanekule andnud garantii Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele, keda ähvardas Saksa agressioon. Takistuseks sellise kokkuleppe sõlmimisele olid aga needsamad piiririigid ise, kes kartsid, et Nõukogude abi vastuvõtmiseks ja kaitseks sakslaste eest tuleb neil Nõukogude armeed oma territooriumilt läbi lasta, et seeläbi lülitatakse nad lõpuks kommunistlikku Nõukogude süsteemi, mille vihased vastased nad kõik olid. Poola, Rumeenia, Soome ja kolm Balti riiki ei teadnud, kumba rohkem karta - kas Saksa agressoreid või Venemaa päästjaid. Nimelt see kohutav dilemma halvas Briti ja Prantsuse poliitika. [ Winston S. Churchill, Tormihoiatus, Varrak, 1995 (esmatrükk 1948), lk 277 ]

    Lugupeetud Murtud Tiib 24.08.2017 15:41

    Kui me, Päts siis otsustanud teisiti, võtnud vastu Vene pakkumise toonaste Hitleri-vastaste Liitlaste pakkumise, OLEKS sõja lõpus me (Balti riigid) olnud liitlastele liitlased ja meie saatus Teheranis teisiti kujunenud, kui Teine maailmasõda ikkagi ses mõõdus ja noil asjaoludel ka puhkenud oleks.
    Teiseks- miks meie poliitikud eksiilis ei märganud just seda kohta Churchilli 1948. aastal ilmutatud seisukohtadest lugeda? Vähe sellest, täna kobu toonane "Vaba maailm" ajab pimedas toas taga musta kassi nimega Venemaa? On vaid otsitud vaastasseisuks ajendit - mille leidis Euroliit läbi assotsiatsioonilepingu ettepaneku ukraina pistrike äraostmise teel.
    24.08.2017 19:20
    Muuseas venkud pakkusid Tsehhoslovakkiale venneliku abi ja samal ajal moodustasid Moskvameelse kommunistliku Tsehhimaa valitsuse.Pole siis
    ime et Stalini abist keelduti.
    24.08.2017 19:35
    See on kuidas Churchilli mälestusi tõlgendada. Minu meelest ta ei süüdistanud kedagi ühisrinde moodustamise nurjumises, vaid selgitas, miks oli Poolale, Rumeeniale, Soomele ja Balti riikidele vastuvõetamatu, et Vene valitsus võtab endale samasuguses vormis samasugused kohustused nagu Suurbritannia. Soome ja Baltimaad kartsid, et Nõukogude abi vastuvõtmiseks ja kaitseks sakslaste eest tuleb neil Nõukogude armeed oma territooriumilt läbi lasta ja et seeläbi lülitatakse nad lõpuks kommunistlikku Nõukogude süsteemi. Nagu nüüd teame, oli see kartus täiesti õigustatud. Ma ei saa aru mida siis oodati väikeriikidelt, kes vaid paarkümmend aastat varem said tagasi iseseisvuse ja alles toibudes "suurte märatsemisest" ajasid end vähehaaval jalule?

    Churchill kirjutas "Tormihoiatuses" ka järgneva selgituse:
    "..1918.-1920. aasta Vabadussõjas olid need Balti riigid end Nõukogude valitsuse alt vabaks võidelnud. Viies läbi radikaalse maareformi, peamiselt endiste saksa maaomanike kulul, arenes neis väikestes riikides välja rahvuslik ja talupoeglik elulaad ning rangelt kommunismivastane hoiak. Pidevalt kartes oma vägevat Nõukogude naabrit ja meeleheitliku visadusega SÄILITADES OMA NEUTRALITEETI, PÜÜDSID NEED RIIGID VÄLTIDA PROVOKATSIOONE IGAST SUUNAST. Geograafilise asendi tõttu polnud nende ülesanne kadestamisväärne.
    ...Kuid sakslased olid nad südamerahuga lülitanud oma tehingusse Venemaaga ja nüüd sööstis Nõukogude valitsus ammugi küdenud viha ja taltsutamatu isuga oma saagi kallale... Varem olid need riigid moodustanud osa tsaariimpeeriumist, kuuludes sinna Peeter Suure kunagiste vallutustena. Otsekohe okupeeriti nad tugevate Vene jõudude poolt, millele neil polnud mingit võimalust tõhusalt vastu panna. Tuntud meetoditega viidi läbi kõigi kommunismivastaste ja venevastaste elementide raevukas likvideerimine. Suur hulk inimesi, kes kakskümmend aastat oli elanud vabaduses oma kodumaal ja esindas nende rahvaste valdavat enamikku, kadus jäljetult. Tunduv osa neist küüditati Siberisse. Ülejäänud sattusid veelgi kaugemale. Selline oli see niinimetatud vastastikune ABISTAMINE tegelikkuses."
24.08.2017 07:24
Tase! Eesti rahval pole enam terveid hambaid suus aga vaat sõjaks valmistada on vaja?
    Näita vanemaid (6) Laadin kommentaare...
    24.08.2017 09:41
    eid tee endale Gruusia sõja tagamaad selgeks. näed tollane USA tankistist President Sakašvili jookseb euroopas ringi ilma passita. kõik mis siin ida euroopas toimub, on USA neoconide masterplaan. Venemaa ei ole nii loll et rundaks NATOt.
    24.08.2017 10:13
    eid_152ef42f0d0f83 - Olukord 1918 ja 1939-45(53) olid hoopis teised.

    Soomes said punased peksa mitmel põhjusel:

    Maastik; Saksamaa toetus; Talvelahinguteks mõeldud riietus ja tehnika; Patriotism; Riik, mis hoolis oma kodanikest.

    Punased seevastu olid tapnud maha kõik intelligentsed ohvitserid. Keskmine punaväelane läks rindele kuna politrukid neid "motiveerisid". Punased koosnesid eri rahvustest kel polnud erilist põhjust Soomlaste vastu sõdida.

    Mitte just väga palju ühiseid punkte Eestiga tänapäeval.
    24.08.2017 11:51
    eid ja teised pimedikud! Mis küll avab teie silmad?! Kas Martin kirjutas Saakasvili midagi valesti? Krimmis hääletas kõvasti üle 90% elanikkonnast Venemaaga ühinemise poolt, polnud seal ühtegi lasku ega ühtegi ohvrit, mis kuradima okupatsioonist te sonite? Donbassi segadused algasid Maidaanist, kas see oli siis Venemaa orgunnitud?
24.08.2017 08:26
Ilus uudis punavalitsuselt enne valimisi eestlaste häälte ostmiseks.Jah,häälte ostmiseks kõlbab,Kremlilepingulise valitsuse selline samm Kremlit ei koti tema võimsuse juures.Rohkem Eesti kodakondsusega sovjette Eesti Kaitseväkke - siin on Eesti olematu kaitsevõime.
IRL,Keskkommunistide,küüditamise eitajate ja sotside/VEE,okupatsiooni eitajate varjus kogub kah punkte.Meenub vanasõna:"Pererahvas naerab,sant nurgas kah naerab.".
24.08.2017 08:28
Relvastumiseks vedeleb raha küllalt. Tuleb mõista invad ja penskarid näljasurma,
kaotada kulukas tasuta koolitoit, sulgeda viimased päästeüksused ja lasta täielikult
põhja veel säilinud tervishoid. Vabanenud summade eest võiks osta kasutatud
tuumapommi. Siis oleme kaitstud.
24.08.2017 08:36
Hr.Rannula ära pane seda poluvernikust sm.tähele sest Sul on suht õigus.Mitte hirm venemaa rünnaku pärast pole meie isamaad militariseerinud vaid jänkide ammune soov luua Peterburi vahetusse lähedusse sillapea.
Tegelikkuses meile vahet pole kas ründab venemaa meid või meie venemaad kuna lõpptulemus on üks !
    24.08.2017 09:04
    Ah, mis sa ajad :) Meie oleme ikka väiksele Venemaale hirm: Eesti vallutaks Venemaa ju tunni ajaga ära :) Ma muidugi ei tea, mis me seda maad tahtma peaks, mida isegi venelased ise ei taha: kõik põgenevad sealt minema, kel vähegi võimalus avaneb.
    24.08.2017 10:09
    Vaadake kulla ätt. 2013.aastal lahkus viimane USA tank Euroopa pinnalt ja tegi seda USA administratsiooni väljakuulutatud uue kontseptsiooni kohaselt. Mis oli see strateegia? Jätta Euroopa rohkem eurooplaste hooleks ja tegeleda rohkem Vaikse ookeani piirkonnaga. USA's ei ole päris nii nagu autokraatlikul Venemaal. Igatsorti strateegiad ja tegevused nõuavad raha, mida saadakse enamasti läbi Kongressi, mis tähendab, et soolod ja "salaplaanid" ei ole kunagi sealkandis salajased. See ongi demokraatliku riigikorralduse võlu.

    Mis juhtus edasi? Kaks aastat hiljem oli USA tank kohas kuha teda mitte kunagi - kodran MITTE KUNAGI - ei planeeritud saata aka Eestis.
    Põhjuseks polnud mingi müstiline "sillapea loomise soov" - seda juttu jahub Solovjov ja Co Venemaa televisioonis pea igal õhtul - vaid reaalne oht, mis sai selgeks Ukraina sündmuste valguses. Niisiis, pole mõtet tagajärgesid esitada põhjustena.
24.08.2017 08:49
Eesti maksab kinni nato vägede viibimise Eestis ja päevas kulub sellele 30 000 euri. Seega pole midagi imestada, et tahetakse rohkem raha "kaitsekuludesse" suunata ja muud rahvale olulisemad valdkonnad rahast ilma jätta.
24.08.2017 09:00
Tublid. Kui ei hooli oma sõduritest võid oma lastelastele Eestist minevikuvormis muinasjutte rääkida.
24.08.2017 09:04
Lisan siia ühe mõtiskluse.

Vastavalt 2017.a riigieelarvele kulub kaitseministeeriumi kulude katteks ca 481 miljonit eurot , moodustades enam kui 2,17% SKP-st. Samal ajal võrdluseks aastal 2004 oli selle kulutuse osakaal ca 141 miljonit eurot ja 1,51% SKP-st, aastal 2000 ca 110 miljonit eurot ja 1,18% SKP-st , aastal 1998 ca 56 miljonit eurot ja 1,2% SKP-st.

Tänases Eesti majanduslikus ja poliitilises olukorras on kaitsejõududule tehtud kulutused võrreldavad raha mahaviskamisega, kuna reaalse kaitsevõimekuse saamiseks on vaja teha kümneid kordi suuremaid kulutusi, kuid selleks meil raha ei jätku. Kümme aastat tagasi võis meedias lugeda artikleid, kus Eesti vastupanuvõimet hinnati 7 päevaga. Nüüd on siis jõutud 15 päevani kümne aastaga . Teisalt meie riigi rahvaarv kahaneb kiirelt seoses eelkõige majanduslike põhjustega. Maa-elu kui üks riigikaitseliselt tähtsamaid maa-ala kaitse elemente, on üldse kängunud ja Eesti elu on koondumas üksikutesse linnadesse. Ilmselt sellises olukorras kaitsejõududele raha kulutamine on liigne luksus, mida me ei saa endale lubada. Selleks, et 10 aasta pärast tõdeda, et nüüd peame 20-25 päeva vastu, ei vääri sellist rahakulutust. Praegu on riiklikust seisukohast palju olulisem rahvaarvukuse kasvule pööramine, sh maa-elu taastamine, sest kui ei ole elanikke, siis kaob igasugune mõte ka tehtud kaitsekulutustelt.

Eelnev ei ole muidugi Eesti probleem üksinda, vaid ka meie naabrid on samasuguse probleemi ees . Väljavõte viidatud Maalehe artiklist: „Spordi- ja kalanduspoe omanik Agris Zveinjeks ei näe soodsates hindades aga midagi head – hinnatundlik ääremaa rahvas pole ärile hea klientuur. “Halvasti läheb,” mossitab ta. “Noored on Iirimaal ja Inglismaal, rahvast on vähemaks jäänud. Just saime teada, et jälle pannakse meie kandis kolm väikest kooli kinni...”/…/ “Meil räägiti, et majandus tõuseb ja nüüd jälle tõuseb ja ühel hetkel öeldi, et noh, nüüd oleme kohas, kust enam kuhugi kukkuda pole!” sõnab Zveinjeks. Poodi on ta pidanud 20 aastat, aga praegu tundub kõik eriti närune.“ Seega täna Balti riikides valitud tee ei ole jätkusuutlik, vaid lõpeb tühjaks jäänud küladega. Pikemas vaates ei saa see olla Eesti eesmärgiks, sest see ei taga põhiseaduslikku ülesannet. Järelikult tuleb panustada elanikesse ja mitte end lasta välisohtudest paanikasse ajada.

Kaitsta saab riiki ja rahvast kahte moodi: kas tugeva sõjajõu ja patriootlikult meelestatud rahva abil või valides India riigimehe Mahatma Gandhi tee: vägivallatus on suurim inimkonna käsutuses olev jõud . Just selle sama vägivallatusega õnnestus Indial vabaneda inglise kolonialistidest. Mahatma Gandhi jaoks oli tõde tema jumal ja vägivallatus ülim põhimõte. Tema sõnul ei ole vägivallatus loobumine tegelikust võitlusest kurja vastu. Gandhi leidis, et vägivallatuse esimeseks tingimuseks on õiglus kõikjal, igal elualal. „Vägivald ei tähenda hirmust vabanemist, vaid vahendite leidmist hirmu põhjuste vastu võitlemiseks. Vägivallatuse puhul aga polegi hirmuks põhjust. Vägivallatuse pooldaja peab endas arendama kõrgemat tüüpi eneseohverdusvõimet, et olla hirmust vaba. Ta ei hooli oma maa, varanduse või elu kaotusest/…/See pole vägivallatus, kui me armastame ainult neid, kes meid armastavad. Üksnes see on vägivallatus, kui me armastame ka neid, kes meid vihkavad“. Meil tasuks ka mõtelda järgmiste sõnade üle: „Ma ei usu, et isegi kõikide inglaste tapmine võiks Indiale mingil määral head teha. Kui ka hommepäev antaks võimalus kõik inglased maha tappa, jääksid miljonid inimesed samasugusesse viletsusse nagu praegu. Vastutus praeguse olukorra eest lasub pigem meil kui inglastel. Inglased on võimetud kurja tegema, kui meie oleme head. Seepärast ma rõhutangi pidevalt sisimast lähtuva reformi vajalikkust“.
Eelnevat kokku võttes on piisavalt alust ütelda, et tänane Eesti poliitiline valik teha suuremaid kaitsekulutusi, ei ole õigustatud, kuna ei anna soovitud tulemust – reaalset rahva kestmist. Täna meie kasutusel olev kolmas variant: lootus välisvägedele ja samas patr
    24.08.2017 09:23
    Olen selle jutuga päri ja ehk peaks mõtlema, mis on inimeste (sh eestlaste) eesmärk. Kas eesmärk on teineteisele (rahvustena ja indiviididena) pähe istuda ja teineteist tappa ja lasta end valitsustel teineteise vastu üles ässitada või on inimestel ka kõrgem eesmärk... kuhugi arenenda inimestena ja inimolendina, mida aga on võimatu teha sellises hirmukülvamise ühiskonnas. Kas need kes kaitsekulutusi tuliselt õigustavad ja koguaeg putlerit mängu toovad mõtlevad ja usuvad, et eesti ja eestlaste eesmärk ajaloost ja läbi tuleviku ongi venelastega võidurelvastuda ja valmistuda mingiks konfliktiks. Inimesed võiksid endale aru anda et ühel hetkel kõik materiaalne vahetab omanikku... juhtugu see meie eluajal või 1000 aastat hiljem. Oluline on midagi muud... midagi inimlikku.
24.08.2017 09:16
Järg:

Täna meie kasutusel olev kolmas variant: lootus välisvägedele ja samas patriotismi puudus suure osa rahva hulgas tänu isamaalise kasvatustöö puudulikkusele, teeb kogu asja veelgi mõttetumaks.

Millised oleksid kaitsekulude raha kasutamise alternatiivid?

Ilmselt esmane sõjaline väljaõpe ja Kaitseliit võiksid kuuluda meie primaarsete valikute hulka. 1998.a. kulus kaitsejõududele 56 miljonit eurot ja selle sees olid ka kulutused taristule. Seega võib eeldada, et samas suurusjärgus kuluga on ka praegu võimalik esmased kaitsevalikud katta. Järgi jääks ca 420 miljonit eurot.

Venemaa presidendi eksnõunik Andrei Illarionov kommenteerides Eesti maksutõuse tõdeb: „Maksude tõstmisega likvideerib valitsus kõik majanduskasvu eeldused “. Eelnevat tasuks arvestada. Pakun välja kaks lahendusteed. Esimene: kulutada kaitsekuludest ülejääv summa laste huvialatoetuseks; teine: loobuda majanduse elavdamise nimel osadest aktsiisimaksudest.

Kulutame kaitsekuludest ülejääva summa laste huvialatoetuseks.
Huvialatoetused on tugev abi lastega peredele. See aitab kaasa stabiilsema elukeskkonna loomisele, laste arengule. Samas tuleb kogu see raha uuesti riigi raharinglusesse tagasi. Erinevalt näiteks kaitsejõududest, kus suur osa rahast läheb riigist välja.

Statistika kohaselt on viimasel kümnel aastal sündivate laste arv olnud keskmiselt 14 717 . Ümmardame keskmise 15 000-le eeldades, et meede parandab laste sündivust. Saame 0-18 aastaste laste arvuks 270 000. Kui igale lapsele eraldada kuus 125 € toetust, siis oleks aastane kulu 405 miljonit eurot. Seega nn hirmu ajel kaitsejõududesse tehtud kulutustest loobudes, elavdame nii majandust kui aitame kaasa laste arengule.

Kulutame kaitsekuludest ülejääva summa aktsiismaksude vähendamiseks.

Kuigi aktsiisimaks mõjutab oluliselt tarbimist ning selle rakendamise eesmärk on vähendada teatud toodete, nt alkohol ja tubakatooted, mille liigne pruukimine on probleemiks paljudes riikides, tarbimist, siis Eestis rakendatakse aktsiismaksu paljuski pelgalt riigikassa täitmise huvides. Kui me kulusid vähendame, saame ka aktsiise vähendada, millega tõstame nii majanduse konkurentsivõimet kui ka vähendame hinnasurvet kaubahindadele st elukalliduse tõus pidurduks ning seetõttu ka elanike sotsiaalne turvalisus kasvaks.

Laekuva aktsiisimaksu 1 078 miljonist eurost moodustab kütuseaktsiis 556,4 mln eurot. „Kütuseaktsiisi laekumise prognoosimisel on aluseks võetud Maksu- ja Tolliameti kuulised andmed kütuse deklareeritud koguste kohta kütuseliikide lõikes. Samuti on kasutatud Rahandusministeeriumi hinnangut eratarbimise reaalkasvu ja erinevate majandussektorite kohta, samuti sissetulekute muutusi ning maailmaturu ootusi naftahinna suhtes. Lisaks makromajanduslikele teguritele mõjutab järgmise aasta laekumist erinevate kütuste aktsiisimäärade tõstmine 10% võrra alates 1. veebruarist 2017. Arvestades nimetatud tegureid kasvab 2017. aasta laekumine 13,9% võrreldes 2016. aastaga.

Kütuseaktsiisi 2017. aastaks kavandatud 556,4 mln euro suurune laekumine jaotub erinevate kütuseliikide vahel järgmiselt: bensiinilt – 160 mln eurot, diislikütuselt – 356,4 mln eurot, erimärgistatud kütustelt – 12 mln eurot, soojuse tootmiseks kasutatavalt maagaasilt – 18 mln eurot, muudelt kütuseliikidelt – 10 mln eurot. Energiatoodete aktsiisimäärad on Eestis veidi kõrgemad kui teistes Balti riikides, Soome aktsiisimäärad on Eestist kõrgemad “.
Elektriaktsiisi laekumine on kavandatud summas 35,1 mln eurot.

Arvestades käesolevas näites kasutada olevaid vabu vahendeid, peame tegema valiku. Ilmselt on bensiinilt laekuv aktsiis majandusse vähema negatiivse mõjuga, kuigi mõjub tarbija rahakotile üldise elukalliduse mõtte, arvestades, et suur osa eratranspordist moodustavad sõiduautod. Kindlalt jääb valikusse diislikütuse aktsiisi kaotamine 356,4 €, kuna diislikütus on oluline osa riigi majanduse transpordikuludes. Siiski, et sõiduautode osas diisliautode survet mitte tekitada, tuleks diislisõiduautodele kehtestada lisamaks. Valikusse jääks
    25.08.2017 07:27
    Kogu järje teema on peapeal ja ikka tegeletakse tagajärgedega. Sisuliselt ühest taskust teise ja mitte mingit muutust masinavärgis kus tegelik põhjus pesitseb. Bürokraatiast vabaneb oluliselt enam vahendeid kui kaitsekulud kokku. Kahjuks on kaitsekulusid vaja või kõige elementaarsemaks, poisikesi on vaja emme põllepaela küljest lahti saada, probleem on järjest süvenev ja just läänelikus maailmas. Minu vaatevinklist oleks oluliselt olulisem võõrvägedele kulutatav osa oma majandusse suunata, et see hakkaks kaitsesüsteemile vajalikku tootma, sest kaitseväge on vaja või maidanite laadsete ürituste likvideerimiseks või piiride elementaarseks kaitseks. Üleolek tehnilises osas on väikerahval võimatu, aga inimeste tahtes võimalik ja väga raske on hõivata piirkonda kus iga nn imik võib olla relvaga vastane. Tehnika jääb seisma kui inimene seda ei juhi.
    Mis puutub maksudesse, siis bürokraatia vähendamine ja olemasolevate maksude ratsionaale ning sihipärane kasutus vähendab vajadust uutele maksudele ja võimaldab pigem neid vähendada. Kahjuks ei juhi inimene seda protsessi vaid masinavärk ja siia ongi koer maetud, ühed ei taha ja teised ei saa või ei lasta. Alati tuleb tegeleda põhjuste otsimisega mitte sümptomite leevendamisega, ühest taskust teise tõstmine ja süsteemi masinavärgil teema juhtimise lubamine ei muuda mitte kui midagi, sellest võidavad vaid masinavärgi hammasrattad ja selle peremehed.
24.08.2017 09:19
Järg 2:

Valikusse jääks ka erimärgistatud kütus, maagaas ja muud kütuseliigid. Lisada tuleks elektriaktsiisi kaotamine. Kokku saame summaks ca 432 miljonit. Arvestades lisatud maksu diislisõiduautodele, võib eelduslikult aktsiisi kaotamise suuruseks võtta 420 miljonit eurot, mis on võrreldav kaitsejõududelt vabaneva summaga.

Kokkuvõte

Tänased kulutused kaitsejõududele ei ole õigustatud riigi majanduslikust ega rahva kestmise seisukohast. Seega on meil võimalik kaaluda kahe alternatiivi vahel. Kas kulutada summa laste huvialaringide toetusele või loobuda osadest aktsiisimaksudest, mis otseselt kahjustavad majanduse konkurentsivõimet. Tõenäoliselt on kasulikum tulem osadest aktsiisimaksudest loobumisel, kuna puudutab konkurentsivõimet üldisemalt. Samas tänase EL kontekstis ei pruugi olla kõikidest nendest aktsiisidest loobumine võimalik. Ilmselt vajaks see lühike mõtisklus edasi mõtlemist, et saada reaalne muutus täna paigaltammuvale Eesti majandusele.
    24.08.2017 16:39
    Lugupeetud Mati Väärtnõu!
    Vastan Teie pika jutu peale veidi lühema pika jutuga:
    Neil päevil teatati, nüüd juba toimunud Saksa Liitvabariigi presidendi Frank-Walter Steinmeieri Eesti, Läti ja Leedu visiidist. Visiidi toimumise aeg ei ole ilmselgelt juhuslikult valitud – 22. ja 23. august ja MRP aastapäev. Steinmeier on Saksamaa välisministrina kiirvisiitidena Eestit külastanud kahel korral, enne NATO Waelsi tippkohtumist 2015. ja samuti enne NATO Varssavi tippkohtumist, mil otsustati tänased heidutusmeetmed meie idanaabri suunal. Nende mõlema visiidi eesmärgid meie ajakirjanduses tõsist kajastust ei leidnud. Kuid Postimehe peatoimetaja, Lauri Hussari visiidile peatselt järgnenud kirjatükk sel teemal ütleb nii mõndagi: ”Nädalalehele Bild am Sonntag suutis Steinmeier öelda, et mõõgatäristamine Venemaa piiridel tuleks lõpetada ja eksivad kõik need, kes usuvad, et sümboolsed tankiparaadid NATO idapiiril suurendavad julgeolekut. «Meil oleks arukas mitte anda ettekäändeid uueks, vanaks vastasseisuks,» leidis Saksamaa sotside juhtpoliitik.” Steinmeier siis.
    [ http://arvamus.postimees.ee/3740195/lauri-hussar... ]
    Tänases julgeoleku kontekstis mõjub koos president Steinmeieri visiidi teatega avaldatud teade Ameerikamaalt kahetiselt - kas siis oleme ikka kindlalt heidutustega kaitstud, nagu seda Waelsis ja Varssavis meie Valitsuse tungival palvel otsustatud on:
    „Üle poole Ameerika Ühendriikide elanikest pooldab USA sõdurite saatmist Baltimaade kaitseks, kui Venemaa peaks nendesse tungima, selgus mõttekoja Chicago Council on Global Affairs eelmisel nädalal avaldatud küsitlusest.”
    Ühendriiklastelt küsiti, kas nad toetaksid USA sõdurite käiku laskmist, kui Venemaa ründab NATO-liitlasi nagu Läti, Leedu või Eesti. Vastanutest 52 protsenti ütlesid, et toetaksid küll. Sama küsimus esitati ka 2014. ja 2015. aastal ning tollal oli toetus vastavalt 44 ja 45 protsenti.”
    Silmas pidades neid eelmiste aastate Steinmeieri äkkvisiite Stenbockki, seda "mõõgatäristamise" hilisemat kriitikat ja Waelsis ning Warssavis saavutatud NATO otsustusi Venemaa "heidutamiseks", võib üheselt järeldada - Steinmeieri toonaseid sõnumeid meie Rõivasele: "Poisid! Aitab juba, jätke järele!" Kuna ikkagi heidutamine otsustati ja NAD on juba kohal, siis tähendab, et Steinmeierit ei võetud Stenbockis kuulda. Vaatamata Reformi pistrike saavutatud NATO kohaloleku tulemusele, kukutati Riigikogus pistrike sõjahirmuga ülevalhoitud võim.
    Eks lähem aeg näita, milline oli seekordse Steinmeieri visiidi tegelik mõte, vaevalt, et pärjapanek "Vabaduse ristile" MRP aastapäeval?
1 2
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega