Ratastooliga palju kiidetud Nõmme turu uutesse putkadesse sisse ei saa

 (29)

Ratastooliga palju kiidetud Nõmme turu uutesse putkadesse sisse ei saa
Ratastooliga ei pääse sisse peaaegu ühtegi paviljoni, nii peab invaspordi ühingu juhatuse liige Arko Vool leppima välilettide kaubaga.Marko Mumm

Nõmme turu direktor Vello Lokk tunnistas, et kõrged lävepakud on projekteerimisviga.

 Pikka aega räämas olnud Nõmme turg on nüüdseks ehitatud moodsaks ja ilusaks ning uuele turule on pai teinud nii ajakirjandus kui ka külastajad, kuid liikumispuudega inimesed uuest turust vaimustuses ei ole.

Nimelt ei pääse ratastooliga inimesed sisse peaaegu ühessegi turu tuliuude müügipaviljoni, kuna nende uksepakud asuvad maapinnast 6–16 cm, mõnel juhul kuni 25 cm kõrgusel.

Tallinna liikumispuudega inimeste ühingu esimehe Mati Muguri hinnangul pole turu projekti koostades liikumispuudega inimestele üldse mõeldud. „Ehitusseadus nõuab, et kõik rajatised ja üldkasutatavad objektid oleksid ligipääsetavad ka ratastoolis inimestele ja sealsamas on antud kõik vajalikud mõõtmed. Turu projektis ei ole nendega arvestatud,” tõdes Mugur.

Turujuht otsib lahendust

Nõmme turu direktor Vello Lokk tunnistas, et lävepakkude puhul on tegu projekteerimisveaga. „Ma tean, et selline probleem on ja see on projekteerimisviga – vertikaaliga pandi puusse, lävepaku ja sillutise vahe jäi liiga suur,” möönis Lokk. „Hakkame seda lahendama ja eks projekteerija peab välja mõtlema, mida teha.”

Üheks võimalikuks lahenduseks pakkus Lokk sillutisele äärekiviga platvormi ehitamist, kust saaks nii ratastooli kui ka lapsevankriga üles sõita.

Maapinnast ebamõistlikult kõrgel asuv uksepakk ei ole aga liikumispuudega inimeste sõnul ainus probleem, sest kui isegi õnnestub ukseni pääseda, võib selguda, et ratastooliga ei pruugi ukseavast läbi mahtuda.

„Ühiskondlike hoonete ukse laiuseks on ette nähtud vähemalt 80 cm, Nõmme turul on uste laiuseks mõõdetud vähem,” ütles Mugur. „Ratastooliga ei pääse kohvikusse ega enamikku putkadest.”

Turu direktor polnud sellisest probleemist kuulnudki ja pidas ukseavasid kõigiti normipäraseks. „Ma ei vaidle, et uksepakud on kõrged, aga ukse laiusest ei ole keegi probleemi teinud.

Tõepoolest, Päevaleht pani mõõdulindi ukseavasse ja sai tulemuseks täpselt 80 cm, nagu seaduse miinimum ette näeb. Aga kuna uksed avanevad väljapoole vaid veidi rohkem kui 90 kraadi, võtab uks ise ava laiusest ligi viis sentimeetrit vähemaks.

„Esialgu saatsime kirja invakomisjonidesse, Nõmme linna­osavalitsusele ja abilinnapea Merike Martinsonile. Ma ei tea, mis nad turuga ette võtavad, aga eks tuleb laiendada ukseavasid ja teha kaldteed,” lausus liikumispuudega inimeste esindaja.

Vakra: kooskõlastust polegi vaja

•• Tallinna liikumispuudega inimeste ühingu esimehe Mati Muguri sõnul ei ole projekteerijatel seaduslikku kohustust puudega inimeste esindajatega ehituste suhtes läbi rääkida, kuid seda võiks siiski teha ja paljud juba teevadki.

•• Näiteks käivat Tallinna kommunaalamet iga tee-ehituse projektiga liikumispuuetega inimeste ühingust läbi.

•• Nõmme linnaosavanema Rainer Vakra arvates on loomulik, et ühe MTÜ-ga eraldi ehitusprojekte ei kooskõlastata. „Eraldi liikumispuuete ühinguga me seda projekti loomulikult ei kooskõlastanud, see on iseenesestmõistetav,” sõnas Vakra. „Ühe MTÜ-ga kindlasti ehitusprojekte ei kooskõlastata.”

•• Linnaosavanem hindas uusi paviljone kõigile nõuetele igati vastavaks. „Kui mõned uksed on liiga kitsad, tuleb need aja jooksul üle vaadata ja muuta, aga kõik uued ehitised on vastavalt nõuetele projekteeritud,” kinnitas Vakra.

•• Kaldteede asjus on linnaosavanema kinnitusel paviljonide rentnikega läbi räägitud ja selle probleemiga tegeletakse.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare