Ratastoolis lapsed saavad neile sobivad lillepeenrad
Esimesed kaks puust ja jalgadega peenart tõid eile kohale Annika Ruusmann ja Egert Pedastsaar, kes olid abipalvet lugenud portaalist heategu.ee. “Eelmisel aastal käisime puid istutamas, tekkis tahtmine veel midagi teha,” selgitas assistendi iga-päevatööd tegev Annika.
Tema õelapse sünnipäeval saigi kokku seltskond, kel jäi oma maja ehitamisest aega, tahtmist ja oskusi üle. “Sünnipäeval oli rahvast rohkem. Eks ma õemehele enne kirjutasin, mis ta idee väljapakkumisest arvab. Ta oli hästi positiivselt meelestatud, sest on puuetega inimeste muredega varem kokku puutunud,” rääkis ta.
Nädalaga valmis kaks peenart, mille jalad paigaldati eile õhtul tegevuskeskuse koridoris. Esimesena peenarde kõrgust katsetanud Andrease (12) huulile tõi kingitus rõõmsa hüüde: “Oo!”
6-7 peenart veel puudu
118 peret ühendava tugiühingu esinaise Külli Urbi sõnul vajaks keskus oma aia jaoks veel kingituseks kuut või seitset peenart. Ühe peenra sooviks tugiühing rajada ka Rahumäel asuvasse mängujaama, kus liikumispuudega lapsed samuti mängimas käivad. “Peenraid saab kasutada ka liivakastina, liiv on väga teraapiline,” kiitis ta.
Esmalt on kavas istutada peenardesse maitsetaimed ja lilled. Et tegevuskeskuses on või-malik süüa valmistada, leiavad maitsetaimed kindlasti kasutust. “Sellised peenrad on hea mõte ka peredele, kus kasvab puudega lapsi. Nad saavad meist eeskuju,” leidis esinaine.
Tema sõnul saab praegu veel üsna räämas olemisega hoov ilusa ja lastesõbraliku väljanägemise hiljemalt jaanipäevaks. Linn on aia korrastamiseks juba raha eraldanud ja riigihangegi on toimunud. Lähitulevikus valmib hoovil asuvasse kõrvalhoonesse töökoda ja tagapool hoovis leiab koha laste mänguväljak.
Puuetega inimeste keskuses käib vilgas tegevus
Lisaks rajatavale aiale on puuetega inimeste tegevuskeskus saanud paari viimase aastaga Tallinna linna abiga täiesti uue näo. Linn on toetanud keskuse renoveerimist umbes seitsme miljoni krooniga.
Viimaks ometi liigub korruste vahel lift, WC ja duširuum ehitati puudega inimestele sobivaks. Külli Urbi sõnul kaalub keskus võimalust erivajadustega inimestele pesemisteenuse osutamiseks, sest paljude kodused olud pole puudega inimesele mugavad ja ka saunaminek on raskendatud.
Kui rahalised võimalused paranevad, tahavad keskuse initsiaatorid rajada toimetulekutoa, kus kogu mööbli kõrgus oleks puldiga reguleeritav.
Parasjagu on keskuses üleval kunstiakadeemias õppiva puudega kunstniku näitus. Kord nädalas toimuvad liikumispuudega noortele ääretult kasulikud grossingutreeningud. Saalis proovitakse rivitantsu, mõnikord toimuvad kinoõhtud.
Koos sotsiaaltöö tudengitega peab tegevuskeskuse rahvas ühiseid pidusid. Suvel lähevad liikumispuudega lapsed Käsmu iga-aastasesse laagrisse.
Helen Eelrand
