Raudna soo varjab ohtlikke aineid
"Uraanisisaldus on selles piirkonnas vähemalt kaks suurusjärku lubatust kõrgem, 3060 grammi tonni turba kohta," ütles keskkonnaministeeriumi osakonnajuhataja Rein Raudsep.
Nii kõrge uraanisisaldusega turbapiirkond avastati tema sõnul Eestis esimest korda.
Lisaks on Raudna soos veel tavalisest rohkem veel arseeni, seleeni, niklit, molübdeeni, tsinki, germaaniumi, väävlit ja rauda.
Uraanisisaldusega turvas on ligi poole kilomeetri pikkusel ja 200 meetri laiusel ribal Raudna soos.
Turbakihi keskmine paksus Raudna soos on 1,5 meetrit ning ohtlikem kiht paikneb settekivimikihtidest 0,52 meetrit ülevalpool. Turbavarusid hinnatakse sealmail 463 000 tonnini, kuid praegu neid ei kaevandata.
Viljandimaa keskkonnateenistuse juhataja Veikko Kunbergi sõnul on varasematel aegadel soo Orika-poolsest otsast siiski turvast võetud, seda näitavad sealsed augud.
"Pealmistes kihtides pole kaevandamine õige, sest nii võib kihid segi keerata ja ohtlikud ained võivad sealt välja imenduda," selgitas Kunberg.
Otsest ohtu möödunud aastal Raudna soos töötanud teadlased siiski ei näe, sest setted isoleerivad uraanikihi.
Ekspertide hinnangul soodustasid uraani ja teiste kahjulike elementide kontsentreerumist looduslikud tingimused. Tõenäoliselt algas radioaktiivsete ainete kogunemine koos turbalasundi tekkimisega.
"Ilmselt on põhjavesi teatud anomaalsetes kohtades uraani devoni aluskivimist välja pesnud ja turbasse ladestanud," oletas Kunberg.
Ekspertide hinnangul ei tohiks keskkonnaministeerium tulevikus selles Raudna soo osas turba kaevandamist lubada ning Rein Raudsepa sõnul pole sealkandis kaevandamist ka ette näha.
Lisaks soovitavad teadlased Matapera ja Anni talus ning Päri asulas kontrollida joogivee kvaliteeti.
Radioaktiivsed ained võivad inimese organismi sattuda toiduga ning nende ohtlikkus sõltub kogusest ning sellest, kui pika aja vältel on saastunud toiduaineid tarvitatud.
