Nii suure uraanisisaldusega turbapiirkond avastati tema sõnul Eestis esimest korda.

Peale selle on Raudna soos tavalisest rohkem veel arseeni, seleeni, niklit, molübdeeni, tsinki, germaaniumi, väävlit ja rauda.

Uraanisisaldusega turvas on ligi poole kilomeetri pikkusel ja 200 meetri laiusel ribal.

Viljandimaa keskkonnateenistuse juhataja Veikko Kunbergi sõnul on varasematel aegadel soo Orika-poolsest otsast siiski turvast võetud, seda näitavad sealsed augud. “Pealmistes kihtides pole kaevandamine õige, sest nii võib kihid segi keerata ja ohtlikud ained võivad sealt välja imenduda,” lausus Kunberg.

Otsest ohtu soos töötanud teadlased siiski ei näe, sest setted isoleerivad uraanikihi.

Ekspertide hinnangul soodustasid uraani ja teiste kahjulike elementide kontsentreerumist looduslikud tingimused. Tõe-näoliselt algas radioaktiivsete ainete kogunemine koos turbalasundi tekkimisega. “Ilmselt on põhjavesi teatud anomaalsetes kohtades uraani devoni aluskivimist välja pesnud ja turbasse ladestanud,” märkis Kunberg.

Ekspertide hinnangul ei tohiks tulevikus selles Raudna soo osas turba kaevandamist lubada ja Rein Raudsepa sõnul pole seda ka ette näha. Samuti soovitavad teadlased kontrollida lähedal asuvates majapidamistes joogivee kvaliteeti.

Radioaktiivsed ained võivad inimese organismi sattuda toiduga ning nende ohtlikkus sõltub kogusest ja sellest, kui kaua on saastunud toitu tarvitatud.