Ravi eest peab maksma üha enam töötuks jäänud inimesi
Lääne-Tallinna keskhaigla erakorralise meditsiini osakonnas (EMO) Paldiski maanteel võetakse vastu ka kõik ravikindlustuseta abivajajad. Nagu EMO-des kõikjal üle Eesti, osutatakse ravikindlustamata inimestele riigi kulul vaid vältimatut ravi. Ent mitte iga tõbe ei saa liigitada vältimatu ravi alla ning kõige selle ülejäänu eest peavad ravikindlustuseta inimesed ise maksma. Enda eest maksjate hulk on Lääne-Tallinna keskhaigla selles osakonnas tänavu suurenenud 18 protsenti.
„Paljud inimesed on viimasel ajal töö kaotanud. Aga tervis on tervis, see võib halveneda ning nad tulevad ja tahavad ka abi saada,” kirjeldas olukorda eile valves olnud arst Olga Kaplunova. Arsti sõnul tuleb tööpuudus patsientidega tegeledes tahes-tahtmata ikka ja jälle jutuks. „Nõustame neid inimesi alati, et nad registreeriksid end töötukassas, sest siis nad saavad ka ravikindlustuse.”
Ka Põhja-Eesti regionaalhaiglas on omajagu ravikindlustuseta inimesi, kes peavad EMO-sse pöördudes oma ravi eest maksma: tänavu kümne kuu jooksul on ambulatoorseid juhtumeid olnud 4300 ja statsionaarseid 28 – viimasena mainitute puhul paigutatakse inimene juba haiglasse. Riik maksis samal ajal 3412 ravikindlustamata inimese ambulatoorse ravi eest ja 754 inimese statsionaarse ravi eest.
„Kui inimese seisund on tõsine, siis me teeme kõik vajaliku ja maksab sotsiaalministeerium. Ja kui ei ole nii tõsine, hoiatame alati patsienti ette, et tal tuleb maksta. Siis teeme enamasti miinimumi,” rääkis Kaplunova.
Päris tuhandeid niigi rahaliselt raskes olukorras hädaline siiski maksma ei pea, pigem jääb summa sadadesse kroonidesse. „Näiteks käis mul hiljuti üks neiu, kellel oli kõhuvalu. Tegime ultraheli ja vereanalüüsid ning ta maksis umbes 500 krooni. Temal oli maksakahjustus alkoholist. Haiglasse ei pidanud neiu minema, ravimid määrasime ka, aga nende eest peab ta samuti ise maksma,” kirjeldas Kaplunova ühte juhtumit.
Ravikindlustuseta inimesed kaovad tema sõnul tihti haiglast ilma arvet tasumata – siis saadetakse kulud ikkagi sotsiaalministeeriumile.
Uus kärpeplaan
Sotsiaalministeerium, kellel tuleks selliseid kiirelt kasvavaid kulusid arvestada, peab praegu aga hoopis uut kärpeplaani täitma. Eesmärgiks on seatud tänavusest eelarvest 40 miljoni krooni kokkukraapimine – et see siis järgmisesse aastasse üle kanda. Üks koht, kust arvestuslikke kulusid kinni hoitakse, ongi just ravikindlustamata inimeste vältimatu ravi. Kui palju peab kärpima, seda ministeerium veel ei ütle. Pressiesindaja Eli Lilles kinnitas vaid, et inimesed kokkuhoiu pärast kannatama ei pea.
Statistika järgi peaks praegu ravikindlustuseta inimesi olema 64 140 ehk üle 10 000 hinge rohkem kui eelmise aasta alguses.
Kõik töötukassas registreeritud töötud saavad ravikindlustuse. Ent töötukassas registreeritud töötute ja statistikaameti kolmanda kvartali töötute uuringu näitajate vahe on suur: veidi üle 30 000 inimese. Töötukassa andmed kõnelevad igal kuul, et tuhanded inimesed kukuvad registrist välja. Mis neist täpselt edasi saab, sellest pole aimu kellelgi.
Viimasel hetkel ravimine tuleb märksa kallim
•• Sotsiaalministeerium on esitanud ettepaneku kanda järgmisesse eelarveaastasse üle ligi 40 mln krooni. Suurimad eelarveread on asutuste tegevuskulud, erivajadustega laste rehabilitatsioon, hüvitised represseeritutele ja ravikindlustuseta isikute vältimatu ravi.
•• „Tegemata ei jää nüüd midagi – tegemist on arvestuslike kuludega,” selgitas ministeeriumi pressiesindaja Eli Lilles.
•• „Kindlustamata isikute arv võib järgmisel aastal kasvada,” möönis Lilles. Ta tõi ka välja, et ravikindlustamata inimeste seas võib lisaks töötutele olla ümbrikupalka saavaid inimesi, maksuvõlglastest FIE-sid ja ka dividendidest elatujaid.
•• „Erivajadustega laste rehabilitatsiooniraha puhul taotleme ülekandmist, kuna osa tänavuse aasta arveid esitatakse järgmisel aastal ja need tasutakse aasta alguses,” lisas Lilles.
•• Samal ajal on välja arvutatud, et kui tasuda ka ravikindlustamata inimeste tavalise ravi eest, siis tuleb see kokkuvõttes tunduvalt odavam kui vaid vältimatu ravi pakkumine.
Külmad toovad hädalisi juurde
•• Ainuke koht, kus ravikindlustuseta inimesed saavad ka muud ravi peale vältimatu, on Ida-Tallinna keskhaigla alla kuuluv osakond Magasini tänaval. Seal võetakse vastu nii tänavalt sisse astujaid kui ka teistest haiglatest edasi saadetuid. Osakonna juhataja Rostislav Vassiljev kinnitas, et ka nende poole pöördujate arv on suurenenud ja just uute töötute tõttu. Täpseid andmeid ta öelda ei osanud, arvud lüüakse kokku aasta lõpus.
•• „Osakond on täis ja aina tuleb pöördujaid juurde,” sõnas ta. „Suuremal osal on siia sattumise põhjuseks töökoha kaotamine. Kui nad on töötukassas korralikult arvel, siis on neil muidugi ka ravikindlustus. Kõik aga ei ole.”
•• Vaegusi on ravikindlustamata inimestel erinevaid, kuid peamised on traumad, sise- ja nahahaigused. „Mõned kukuvad luud katki. Kui inimene elab õues, siis kannatavad enamasti ikka jalad ja käed. Praegu on muidugi õues soe, aga kui külmemaks läheb, tuleb kindlasti jälle rohkem inimesi,” kõneles Vassiljev.
