Tänapäeval ravitakse muda abil samu haigusi, mis tol ajalgi. Kuid muda ravitoime uuringute tulemusena on tehtud veelgi täpsemalt kindlaks, milliste probleemidega saab mudast abi ja millistega on vaja mudast hoiduda.

Mudavann teki sees. Algne rannarahva ravimeetod oli sarnane nn Egiptuse meetodiga: haiged kehaosad kaeti õhukese mudakihiga, seejärel soojendas haige end päikese käes seistes või lamades. Muda hapendus, kuivas ja eemaldus koorikuna nahalt. Seejärel võeti 30-40 kraadiseks soojenenud merevee vanni.

Täiesti vale ettekujutus on neil, kes arvavad väljendist “mudavann” lähtuvalt, et tänapäeval pannakse patsient suurde mudaga täidetud vanni. Tegelikult heidab haige kilega kaetud spetsiaalsele kušetile ja ravi vajavad kehaosad kaetakse mudakihiga. Seejärel mähitakse ta kilesse ja kaetakse veel omakorda tekiga, et säilitada muda temperatuuri ühtlasena kogu protseduuri vältel. Olenevalt kaebustest ja mudaga kaetud piirkonna ulatusest kõigub muda temperatuur 37 kraadist üldvannidel kuni 45 kraadini väikestel piirkondadel. Protseduur kestab üldjuhul 15-20 minutit ja pärast seda peseb patsient du‰i all end mudast puhtaks. Tavaliselt koosneb ravikuur 12-15 protseduurist, mida tehakse ülepäeviti. Püsivama tulemuse saavutamiseks on soovitatav on teha mudaravikuuri mitmel aastal järjest.

Pikaajaline kogemus ja uuringute tulemused lubavad väita, et mudaravi õigeaegne ja oskuslik kasutamine võib anda paljude haiguste järel- ja taastusravis suurepäraseid tulemusi. Mudal on nii üldine kui ka spetsiifiline toime. Ta on tõhusaks abiks taastamaks organismi loomulikku kaitsesüsteemi. Arvestades mudaravi ajalugu, võib uskuda, et ta on tõesti seda väärt.