Referendub tuleb enne ELiga liitumist
Jõuti tõdemuseni, et referendumi ajaks on õige valida periood, kui Eesti on lõpetanud liitumisläbirääkimised ning liitumistingimused on täpselt teada, teatas valitsuse pressiesindaja peaminister Mart Laari juures reedel toimunud kohtumist vahendades.
Eesti loodab läbirääkimised EL-iga lõpetada järgmise aasta alguses. Isamaaliit on välja pakkunud, et referendum võiks aset leida juba 2002. aasta suvel, kuid erakondade esindajad ei olnud selles üksmeelel ega leppinud täpset aega kokku.
Kohtumisel osalenud Keskerakonna peasekretär Küllo Arjakas pidas oluliseks, et euroreferendum ei satuks samale ajale kohalike valimiste või riigikogu valimiste kampaaniaga.
"Arvame, et nii poliitiline kalender kui ka rahvahääletuse korraldamise poliitilised protseduurid viivad referendumi järgmise riigikogu tööaega," ütles Arjakas Äripäev Online'ile. See tähendab tema sõnul referendumi toimumist alles pärast 2003. aasta märtsi.
Valitsuse pressiesindaja sõnul tõdesid erakondade esindajad, et parlamendierakondade seisukohad euroreferendumi läbiviimise küsimuses on sarnased, muu hulgas ka selles osas, mis puudutab rahvahääletuse läbiviimise aega.
Kohtumisel jäi kõlama mõte, et nii juristidel, parteidel kui ka erakondadesiseselt on praegu erinevad arvamused selles küsimuses, kas Eesti põhiseadust peab Euroopa Liiduga liitumisel muutma.
Samuti vajab parlamendipoliitikute hinnangul täiendavat arutamist küsimus, kas Euroopa Liiduga liitumist rahvusvahelise lepingu heakskiitmise mõttes saab üldse rahvahääletusele panna.
Peaminister ütles nõupidamisel, et võimaliku põhiseaduse muutmise vajaduse küsimuses tuleb peale Eesti õiguskantsleri arvamuse tellida ka rahvusvaheline ekspertiis. "Kindlasti peaks aga põhiseaduse muutmise vajaduse või mittevajaduse osas erakonnad konsensuseni jõudma," tõdes valitsusjuht ja Isamaaliidu esimees Laar.
Nõupidamisel märgiti ka, et Euroopa Liiduga liitumise referendum tuleks lahus hoida parlamendi või kohalike omavalitsuste valmiskampaaniast.
Laar kinnitas, et valitsus on Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimisi pidades Eesti huve tõsiselt kaitsval positsioonil ega lähtu kindlasti mitte sellisest arusaamast, et eurointegratsioon toimugu iga hinna eest. "Vabariigi valitsuse taktika läbirääkimistel on keskenduda üleminekuperioodide taotlemisele nendes valdkondades, mille puhul on finantskoormus inimestele suur, näiteks kütuseaktsiisid või keskkonnatasud," sõnas peaminister.
Tallinnas Stenbocki majas peetuid nõupidamisel öeldi ka seda, parandada tuleks rahva seas tehtavat selgitustööd Euroopa Liiduga liitumisega seonduvalt.
"Leiti, et otsuseid, mida tehakse Eesti integreerimiseks Euroopa Liitu, ei tohiks alati põhjendada sellega, et Euroopa Liit nii nõuab, vaid ametkonnad peavad ausalt rääkima, et käimasolevaid protsesse ja otsustusi tuleb läbi viia niikuinii; eurointegratsioon vaid tõhustab ja kiirendab seda tempot," leidsid valitsuse pressiesindaja sõnul riigikogu esindatud parteide juhid ja esindajad.
Laar ütles, et soovib muuta parlamendierakondade nõupidamised regulaarseks ning ootab ka opositsiooniparteide ettepanekuid, mida sellistel nõupidamistel edaspidi teemaks võtta, sest niisugustel kohtumistel ei kooru mitte ainult eriarvamused, vaid ka konsensuslikud seisukohad.
Peaministri initsiatiivil toimunud nõupidamisele olid reedel tulnud Eesti Koonderakonna esimees Märt Kubo, Jaanus Männik Eestimaa Rahvaliidust, Eestimaa Ühendatud Rahvapartei juht Viktor Andrejev, Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei juht Tiit Toomsalu, Vene Balti Erakonna Eestis esimees Sergei Ivanov, Heiki Kranich Reformierakonnast, Katrin Saks Mõõdukatest ja Küllo Arjakas Keskerakonnast.
