Alternatiivse kava sisuks on, et alates 2014. aastast valitaks europarlament ja president alati samal aastal, neist esimene juunis ja teine sügisel. Ning alates 2015. aastast Riigikogu ja kohalikud volikogud samuti alati ühel aastal, parlament märtsis ja kohalik võim oktoobris.

„Nii tekiks iga nelja aasta tagant Riigikogu ja kohaliku volikogu valimiste aasta, mis on keskendunud peamiselt riigisisestele teemadele. Ja iga viie aasta järel europarlamendi ja presidendi valimiste aasta, mil valimised keskenduvad ennekõike välispoliitilistele küsimustele. Kuna valimised toimuvad eri aegadel, pole ka varasema ettepaneku puhul kardetud ohtu, et kohalikud teemad jäävad riiklike või presidendi kvaliteedid Euroopa teemade varju,“ selgitas valimisreformi ettevalmistava Reformierakonna delegatsiooni liige Rain Rosimannus.

„Teise alternatiivi kohaselt hakkaksid alati ühel ja samal aastal, aga eri aastaaegadel toimuma ühelt poolt Riigikogu ja presidendi valimised ja teiselt poolt europarlamendi ja kohalikud valimised. See variant võtab arvesse soovi säilitada kohalikud valimised Riigikogu vahevalimistena. Muuhulgas tooks taoline variant kaasa kohalike omavalitsuste volikogude ja Riigikogu volituste pikendamise viie aastani nagu see on ka Euroopa Parlamendi ja presidendi puhul,“ kirjeldas Rosimannus.

„Oponentide poolt esile toodud erakorraliste valimiste probleemi võtaks mõlema variandi puhul maha põhiseaduse täiendus, mis sätestaks, et erakorralistel valimistel valitaks vastavad rahva esindajad ja kogud kuni korraliste valimisteni,“ selgitas Rosimannus.

Rosimannuse sõnul eeldab reformi läbiviimine üleminekuajal presidendi või kohalike omavalitsuse volikogude volituste ajutist ja ühekordset muutmist. „Variante on mitu, siin peavad ka õigusasjatundjad oma sõna ütlema,“ sõnas Rosimannus.

Jaanuari lõpus tegi Reformierakonna juhatus ettepaneku muuta põhiseadust nii, et alates 2015. aastast toimuvad riigikogu ja kohaliku volikogu valimised iga nelja aasta tagant ühel ja samal päeval. Valimispäevaks saaks märtsi esimene pühapäev.