Reformierakond pole endiselt Jõksi suhtes otsust langetanud
„Üldiselt me arutasime seda asja ja leidsime, et ei toeta (Jõksi). Panustame küll tehtud tööd, aga seitse aastat on päris pikk aeg, et inimene võiks olla ennast ammendanud,” selgitas Keskerakonna fraktsiooni esimees Vilja Savisaar Päevaleht Online'ile. „14 aastat on liiga pikk aeg, see on peaaegu kolm presidendi ametiaega,” lisas Savisaar ning arvas, et Jõks on saanud juba teha kõik mis vaja.
Küsimusele, kas kõik keskfraktsiooni liikmed homme ka hääletusel kohal on ja kindlasti hääletavad, vastas Savisaar: „Usun küll. Igaüks täidab oma saadikukohust.” Siiski rõhutas Savisaar, et tegu on salajase hääletusega ning seetõttu ei saa ta midagi ennustada.
Fraktsiooni esimehe sõnul ei saa saadikutelt nõuda Jõksi vastu hääletamist, kuna salajasel hääletusel andmeid kontrollida ju ei saa. „Me oleme oma seisukoha väljendanud ja sellest on üheselt aru saadud,” jättis Savisaar viimase otsuse igaühe enda langetada.
Rohelised soovivad aega
Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esimees Valdur Lahtvee sõnul on nende ühine seisukoht eelnõu päevakorrast üldse välja hääletada, et veidi lisaaega võita. Kui see siiski läbi ei lähe, on fraktsioon otsustanud kindlalt toetada Allar Jõksi kandidatuuri. „Kui läheb hääletamiseks, oleme selgelt väljendanud oma poolehoidu härra Jõksi poolt.”
Ka Lahtvee sõnul ei saa ta lubada kõigi fraktsiooni saadikute kindlaid hääli, kuna hääletus on salajane, kuid tema sõnul tundub praegu kõigil siiski ühine seisukoht olevat. Fraktsiooni esimehele teadaolevalt viibivad homsel hääletusel kõik roheliste saadikud.
Reformierakond teeb otsuse hommikul
Reformierakonna fraktsioon on aga vastupidiselt rohelistele selgelt homse hääletuse poolt. Fraktsiooni esimees Keit Pentuse sõnul otsustatakse alles homme hommikul, kas hääletusele minnakse Jõksi toetama või mitte. Samuti ei soovinud Pentus kinnitada, kas fraktsiooni liikmetel on vaba voli oma südametunnistuse järgi hääletada või tehakse ühine otsus. „Ma ei taha homset fraktsiooni otsust hakata ette ennustama,” sõnas Pentus.
Põhjuseid, miks Reformierakond otsustas esialgu Jõksi asemel hoopis Ülle Madise kasuks, on Pentuse sõnul mitmeid. „Kui meie fraktsiooni ees käisid esinemas Madise ja Jõks, siis Madise seisukohad ja visioon olid Reformierakonna jaoks veenvamad,” selgitas fraktsiooni esimees. „Tema (Madise – toim) puhul ühtis nägemus sellest, et õiguskantsler peaks olema ennetava iseloomuga institutsioon, kelle ülesanne on valvata, et seadused ei oleks vastuolus põhiseadusega. Sellele peab tähelepanu juhtima siis, kui seadus on alles valmimisfaasis,” lisas Pentus ning pidas üheks täiendavaks asjaoluks ka hariduse erinevust. Nimelt on Madise värske doktorikraadi omanik, Jõks on lõpetanud aga Tartu ülikooli magistrantuuri.
Ka riigikogu õiguskomisjoni liikme ja reformierakondlase Hanno Pevkuri sõnul on Allar Jõksi tugevuste kõrval peamiseks nõrkuseks sisuliste asjade tegemata jätmine. „Juhul kui õiguskantsler märkab mõne seaduse vastuolu põhiseadusega, on tal kohustus esitada riigikogule konkreetne ettepanek seaduse muutmiseks,” selgitas Hanno Pevkur. „Allar Jõksi seitsmeaastase ametisoleku ajal on ta teinud riigikogule üheksa vastavat ettepanekut, millest kuus on lahendanud riigikogu ja kolm on jõudnud riigikohtusse. Sõnades on Jõks suutnud küll endast luua aktiivse toimetaja mulje, tegusid pole seitsme aasta sisse aga paraku eriti palju mahtunud. Kummalisel kombel selgub, et Jõkis kõige nõrgemaks küljeks on just see, mida täna tema tugevusena esitletakse,” ütles Pevkur.
Allar Jõksi ühe nõrkusena tõi Pevkur välja ka avalikkusega manipuleerimist, mida võib nimetada muuhulgas populismiks. Lisaks vihjas õiguskomisjoni liige, et mõnel puhul võib rääkida ka Jõksi enda põhiseaduse rikkumistest.
Rahvaliit ootab Jõksiga kohtumist
Rahvaliidu fraktsiooni esimees Karel Rüütli on seisukohal, et neile on liigse kiirustamisega ülekohut tehtud. „Tegelikult oleme selgelt seisukohal, et praegusel hetkel on kaks erakonda lähtuvalt oma huvidest loonud pretsedendi, kus erinevatel erakondadel ei olegi õigust kohtuda õigluskantsleriga,” selgitas Rüütli. Kuna president Toomas Hendrik Ilves otsustas 6. septembril esitada riigikogule õigukantsleri kandidaadiks Allar Jõksi, siis seetõttu jäi Rüütli sõnul Rahvaliidu fraktsioonil Jõksiga ajapuudusel kohtumata. See on põhjuseks, miks fraktsioon eelistaks samuti eelnõu nädalakavast välja hääletada, kuid Rüütli sõnul ollakse siiski vastupidisel korral valmis teisipäeval otsus langetama.
„Tunnistame, et enne kui õiguskantsleri kandidaat teatavaks tehti, ütlesime, et meil pretensioone ei ole, pigem tunnustame.”
Rüütli usub, et teisipäeval on kohal kõik fraktsiooni esindajad ning loodab, et hääletatakse ühtselt.
Jõks homselt istungilt ei puudu
Õiguskantsler Allar Jõksi esindaja Jaana Padriku sõnul ei hakka Jõks kindlasti langetava otsuse üle hiljem vaidlema või ennast õigustama, kuna see on rahva valitud riigikogu tahe. Kuna riigikogul ei ole võimalik ilma Jõksi kohalviibimiseta hääletust läbi viia, on spekuleeritud ka õiguskantsleri puudumise üle homsel istungil. „Ma arvan, et ta on kohal, teisiti ei ole mõeldav,” kinnitas Padrik.
Riigikogu otsustas tänasel täiskogu istungil, hoolimata sotsiaaldemokraatide palvest eelnõu päevakorrast välja jätta, siiski hääletus homme läbi viia.
