Rein Sillar: te ei saa kunagi teada, kas Simm oli KGB-s
ENSV riikliku julgeolekukomitee viimase esimehe Rein Sillari sõnul võivad inimesed riigireetmises kahtlustatava Herman Simmi puhul spekuleerida tema sidemete kohta KGB-ga, kuid tõde ei saa laiem avalikkus kunagi teada, sest kõik dokumendid peaksid olema hävitatud.
Riikliku julgeolekukomisjoni kunagise esimehe sõnul on Eestis omal ajal KGB-s tööl olnud üle 1000 inimese. Lisaks palgalistele töötajatele oli veel tuhandeid kaastöötajaid ehk usaldusisikuid, kelle nimedest pole ühelgi inimesel tervikpilti.
Sillari sõnul on iga riigi kohustus kaitsta oma kodanikke ja hoida riigisaladust. “Kusjuures mina kui Eesti riigi kodanik olen väga mures, miks riik ei suuda oma saladusi kaitsta. See riik, mille teenistuses mina olin, suutis oma saladusi küll kaitsta, ja ma tegin kõik, et see riik läheks rahulikult igavikku ja tema saladused oleksid alati kaitstud,” lisas Sillar.
Ühe saladuse hoidmise meetmena käskis Sillar 1990-ndate alguses põletada ja hävitada suurema osa tollal veel Tallinnas olnud KGB toimikutest. Sillar ütles eile, et see oli ainu-õige samm, sest see võimaldas Eesti riigil alustada puhtalt lehelt. “Ma arvan, et see oli Eesti riigi ja eesti rahva vaimse tervise huvides,” lisas Sillar.
Haige jahumine
Sillari sõnul ei saanud igast miilitsast agenti. “See on haige jahumine. See on midagi sellist, et ahaa, sa elasid Nõukogude Liidus, sa olid kindlasti KGB-ga seotud. Simmi puhul ma võin ju öelda, et ma ei tea, kas ta oli agent või ei olnud. Ma pole mingi poliitik, kes võib igal teemal sõna võtta, alustades abordist kuni karburaatoriteni välja. Kust kurat ma peaks iga miilitsa puhul teadma, kas ta oli agent või mitte,” lisas Sillar.