„Taagepera sai preemia valimiskorralduse funktsiooni uurimise eest, kuid samuti on ta olnud füüsik, presidendikandidaat ja parteijuht,“ teatab Skytteanska preemiakomitee Uppsala Nya Tidningu vahendusel. 

Uppsala ajakirjanik helistas värskele laureaadile nii ruttu, et too veel ei teadnudki, et on preemia saanud. „Ma ei reageeri nii ruttu ja ma ei saa kinnitada, et see tõsi on. Kuid kuna sa helistad, siis peab see paika pidama,“ muheles Taagepera Californias telefonile vastates.

„See tundub suur asi olevat. Ega ühtegi teist õiget rahvusvahelist riigiteaduste preemiat ei olegi. Meie valdkonnas on Skytteanska preemia tõesti Nobeli preemia vaste,“ leiab Taagepera preemiat kommenteerides.

Rein Taagepera sündis 1931. aastal Tartus. Ta lahkus Eestist 11-aastasena, kasvas üles Marokos ning õppis füüsikat USA-s ja Kanadas. Lõpuks jäi ta siiski pidama riigiteaduste juurde. Taagepera on California ülikooli riigiteaduste emeriitprofessor.

1992. aastal kandideeris Rein Taagepera Eestis presidendiks ja kogus valimistel 23% häältest. 2003. aastal oli ta pool aastat äsjaloodud Res Publica partei esimees.

Skytteanska preemia asutati 1995. aastal, kuid see põhineb annetusel, mille Rootsi riigimees Johan Skytte tegi 1622. aastal Uppsala toonasele riigiteaduste teaduskonnale.

"Skytteanska on maailma suurim riigiteaduste preemia ja see on juba mõne aastaga saanud Nobeli preemiaga võrreldava maine," selgitab Uppsala Nya Tidning.

Skytteanska preemia antakse üle iga-aastasel Skytteanska peol 27. septembril.