„Väikeriikidel võib siiski tulla raskusi, kui suur osa nende kodanikest on samas teise riigi kodanikud, sest siis ollakse juba mõnes mõttes tolle teise riigi osa,“ nentis ta.

Taagepera hinnangul võiks Eesti vabalt lubada topeltkodakondsust teiste Euroopa Liidu riikidega. „Vaevalt, et väga suur hulk Eesti kodanikke hakkaksid võtma Soome või Saksa kodakondsust või vastupidi,“ lisas ta.

„Teiseks võiks kaaluda topeltkodakondsust segakodakondse pere lastele ka väljaspool Euroopa Liitu. Kas neid oleks nii palju, et üldpilti mõjutaksid?“ arutles Taagepera.

Kehtiv kodakondsusseadus sätestab, et Eesti kodanik ei või olla samal ajal mõne muu riigi kodakondsuses. Isik, kes lisaks Eesti kodakondsusele omandab sünniga ka mõne muu riigi kodakondsuse, peab 18-aastaseks saamisel kolme aasta jooksul loobuma kas Eesti või mõne muu riigi kodakondsusest.

Põhiseaduse kaheksas paragrahv sätestab aga, et kelleltki ei tohi võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust. Seega on kodakondsusseadus justkui vastuolus põhiseadusega.