Reinsalu: kavalate skeemide uurimine on võimuorganite õigus ja kohustus, Eesti saab pankrotiombudsmani

Riik hakkab pankrotimeistrite ja likvideerijatega võitlema, selleks saab Eesti omale pankrotiombudsmani, kommenteeris justiitsminister Urmas Reinsalu täna ilmunud artiklit uuest skeemist maksuvõlgades firmade kaotamiseks.

„Selliste inimeste tegevuse uurimine, kelle eesmärk on kavalate skeemide kaudu kelleltki raha välja petta, on üldiselt võimuorganite õigus ja kohustus,“ kommenteeris Reinsalu.

Eesti Päevaleht kirjutas, et likvideerijad ja skeemimeistrid on välja tulnud uue ideega kuidas maksuvõlgades firmadest vabaneda. Selleks ühendatakse võlgades firmad kokku ning viimane juriidiline keha läheb likvideerimisele.

Reinsalu rõhutas, et maksejõuetus on väga tõsine probleem ja seepärast valmistab ministeerium ette maksejõuetuse valdkonna reformi. Ideid, mida võiks pankrotimenetluses muuta, et tankistide ja muude pahatahtlike pankrotimeistritega tõhusamalt võidelda, on erinevaid.

Pankrotiombudsman

Ministeerium on välja käinud idee, et makseõigusrevisjoni tulemusena võiks Eestisse tekkida Soome ja Rootsi eeskujul pankrotiombudsman, ehk pankrotikantsleri, institutsioon. Kantsleri ülesanne oleks kõige probleemsemate pankrotimenetluste – nende, kus võib täheldada võlausaldajate petmise kavatsusi – põhjalikum analüüsimine.

Näiteks erinevate auditite läbiviimine, et selgitada välja, millal ühing tegelikult maksejõuetuks jäi või kuhu kadus ühingu vara.

Täna tuleb võlausaldajal ise rahakotirauad avada, et pankrotimenetlus läbi viidaks. Juhul kui võlausaldajal selleks raha pole hakkaks pankrotikantsler rahastada menetlust, et pankrotihaldur ja uurimisorganid saaksid põhjalikult uurida tankistide või skeemimeistrite tegevusi.

Rahastamise eesmärk oleks leida tõendid, mille alusel esitada pahatahtlike isikute vastu kahjuhüvitamise nõudeid lootuses, et saadud raha võib hiljem võlausaldajatele võla katteks välja maksta.

Idee pärineb ministri sõnul Soomest, kus analoogilise pädevusega institutsioon on kümmekond aastat edukalt tegutsenud. Täiendavalt kaalub ministeerium varasemast selgemalt reguleerida neid tunnuseid, mis lubavad võlausaldajatel, võlgnikul endal ja näiteks hiljem ka pankrotihalduril, otsustada, millal võlgnik tegelikult maksejõuetuks muutus või tõenäolisemalt maksejõuetuks muutus.

Laual veel teisigi mõtteid

Äriseadustik näeb ette võlausaldajate kaitsereeglid ka juhuks, kui ühingut hakatakse likvideerima, näiteks võlausaldajatele teatamine, nõuete rahuldamine, raha deponeerimine jne.

Analüüsitud on ka juriidiliste isikute vastutusest kõrvalehiilimise süüteomenetluslikku poolt ning vastav algatus peaks lähikuudel avaldatama. Eeskätt on muudatusettepanekud seotud kriminaalmenetluses kohaldatava piiranguga juriidiliste isikute ühinemise, jagunemise, likvideerimise takistamiseks, kui see juriidiline isik on menetluses kahtlustatav või süüdistatav.

Minister rõhutas aga, et Eesti Päevalehes avaldatud skeemi vastu on rohi seadusandluses olemas. Ta selgitas, et äriühingute ühinemisel läheb kogu ühendatava ühingu vara üle ühendavale ühingule, see tähendab, et üle lähevad nii õigused kui ka kohustused. Võlausaldajad, kellel olid nõuded ühendatava ühingu vastu, saavad nende täitmist nõuda nüüd ühendavalt ühingult.

Lisaks näeb äriseadustik ette võlausaldajatele võimaluse nõuda vahetult pärast ühinemist ühendavalt ühingult tagatisi. Äriseadustiku § 399 ütleb, et pärast ühinemist peab ühendav ühing avaldama väljaandes Ametlikud Teadaanded ühinemise kohta teate ühinenud ühingute võlausaldajale ja teatama võimalusest esitada ühendavale ühingule oma nõuded tagatise saamiseks kuue kuu jooksul.

Nõuded tuleb tagada, kui võlausaldajad ei saa nõuda nõuete rahuldamist ja põhjendavad ära, et ühinemine võib ohustada nende nõuete täitmist. Äriseadustik näeb ka ette, et ühineva ühingu juhatuse ja nõukogu liikmed vastutavad solidaarselt ühinemisega ühingule, osanikele või aktsionäridele või ühingu võlausaldajatele süüliselt tekitatud kahju eest, näiteks mõne võlausaldajate kaitseks kehtestatud normi rikkumisel.

Sarnasel reeglid kehtivad ka ühingute jagunemisel, üksnes selle vahega, et jagunemislepinguga määratakse, milline jagunemises osalev ühing millise jaguneva ühingu vara omandab. Samas vastutavad enne jagunemist tekkinud jaguneva ühingu kohustuste eest jagunemisel osalevad ühingud solidaarselt, üksnes nende omavahelises suhtes on kohustatud isikuks see, kellele kohustused jagunemislepinguga määrati.