See polnud üldse kriitika. See oli kompliment. Ma küsisin ka Normanilt, miks ta võrdles mind Anveltiga. Ja ta seletas seda väga loogiliselt. Ta tuli ministeeriumi teenistusse 2014. aasta sügisel ja kevadel võtsin ma juba Andreselt ministeeriumi üle. Sisuliselt oli see aeg valimiskampaania aeg. Sel ajal peavad poliitikud liikuma paratamatult seal, kus valijad. Ehk mitte ministeeriumi hoones. Nii et seda kontakti jäi neil toona väheks. Mulle tundub, et me olime Normaniga päris hea tandem.

Reaktiivsest õigusloomest rääkides ma arvan, et ühiskondlike valukohtadega peab tegelema ka siis, kui näeme, et näiliselt ja formaalselt õiguskeskkond toimib, aga tegelikult on ühiskondlikes oludes midagi viltu.

Toon värske näite. Meil oli siin kokkusaamine kaubandus-tööstuskoja ja tööandjate esindajatega pahatahtlike maksejõuetuse tekitajate teemal. Ehk kuigi äriregister on üles ehitatud sellele, et luua ettevõtete vahel suuremat usaldust, siis tegelikkuses on tõsiseid vajakajäämisi. Arutasime ühe kataloogi läbi ja möönsime, et me ei hakka kogu õiguskorda fundamentaalselt tagurpidi lükkama. Küll aga püüame teha praktilise paketi asju, mis võiksid neid pahatahtlikke maksejõuetuse põhjustajaid taltsutada. Seda võib nimetada reaktiivseks õigusloomeks. Aga see on pigem sotsiaalses dialoogis sooviv olla õigusloome.