Reinsalu: küttevõlglaste kohustused võiks ajutiselt üle võtta omavalitsus
„Kui näeme, et reaalne ühistul maksevõimetus saabub, siis kuidas on võimalik sekkuda?“ sõnastas Reinsalu probleemi võtmeküsimuse ning lisas, et ta on antud teema asjus korteriühistute liiduga nõu pidanud ja samuti tegeleb majandusministeerium erinevate alternatiivide analüüsimisega.
Kuigi tänaseks on muudetus kaugkütteseadust nii, et soojaettevõte peab teavitama kavatsusest küte välja lülitada vähemalt kaks kuud ette, ei lahenda see Reinsalu sõnul neid sotsiaalmajanduslikke probleeme, mis võlgade klaarimisega tekivad.
„Küsimus Kohtla-Järve puhul nii mullu kui ka tänavu on see, et vara opereerimise kulu on suurem kui vara ise. Teisisõnu ühe korteri turuväärtus Ida-Virumaal võib olla täna paari kuu sooja arve,“ tõi ta ühe näite.
Reinsalu selgitas, et kui korteriühistu soovib pöörata nõude võlglase vara vastu, siis tegelikkuses sellel reaalset rahalist katet ei ole.
Tõsine arutelu koht on Reinsalu sõnul see, kas uue süsteemi rahastamine peaks tulema riigi või omavalitsuse poolt. „Kindlasti ei ole reaalne, et keegi peaks kolmandate isikute nõuded käigult üle võtma. Ebaõige oleks saata signaal, et inimene ei pea oma kohustusi täitma ,“ lisas ta.
Reinsalu meenutas, et Kohtla-Järve linnapeaga arutas ta skeemi, kus omavalitsus tasuks inimese võla ning inimene jääks omakorda võlgu omavalitsusele.
„Tuleb samas vältida, et ei tekiks olukordi, kus omavalitsused muutuksid, eriti just keerulisema sotsiaalse toimetulekuga piirkondades, sooja eest maksjateks. Omavalitsuste eelarve ja võetavad kohustused on seadusega reguleeritud,“ jätkas ta.
Millal küttevõlglaste probleemi käsitlevad muudatused aset võiksid leida ei oska Reinsalu konkreetselt öelda, kuid tema kinnitusel tuleb küsimusega kiiresti analüüsida ilma ülearuse venitamiseta.
