Reinsalu: presidendivalimiste korra muutmiseks tuleb ilmselt minna põhiseaduse kallale

Justiitsministri sõnul kaalutakse presidendivalimiste korra muutmiseks kõiki variante alates otsevalimistest.

Valitsus on oma saja päeva plaanis lubanud täpselt kahe nädala pärast jõuda nii kaugele, et valmiksid ettepanekud, kuidas muuta presidendivalimiste korda. See ülesanne on antud justiitsministeeriumile, kes parasjagu neid ettepanekuid kokku korjab. Justiitsminister Urmas Reinsalu ei tahtnud eile veel pakkuda, mis variandid lõpuks lauale jäävad, kuid nentis, et ka vabariigi põhiseaduse sõnastust peab presidendivalimiste korra muutmiseks uuendama. „Esmapilgul võin küll öelda, et ilmselt põhiseaduse muutmisest ei pääse,” sõnas Reinsalu, kelle arvates tuleks seda teha ka siis, kui minnakse minimaalsete muudatuste teed ehk tehakse variant, mille puhul tühjad sedelid valimiskogus enam arvesse ei lähe.

Keerukaks muudabki olukorra tõsiasi, et koalitsioonierakondadel on erinevad visioonid.

„Paneme lauda kõik alternatiivid, mis poliitilises mõttes üldse on, ja teeme ka oma soovitused. Ei hakkaks spekuleerima, kas otsevalimine või põhiseaduse muutmine,” ütles ta ja lisas, et koalitsioonierakonnad on võtnud seisukoha otsida sel teemal minimaalset ühisosa.

Keerukaks muudabki olukorra tõsiasi, et koalitsioonierakondadel on erinevad visioonid, kuidas edaspidi võiks presidenti valida. Keskerakond väljendab endiselt soovi minna otsevalimiste teed, kuigi koos EKRE-ga veel eelmise valitsuse ajal sisse antud eelnõu otsevalimistele üleminekuks võeti valitsusse saades menetlusest välja.

Justiitsministri arvates ei ole lõputult variante, mille vahel valida. Kas president valitakse otse või kaude? Kui kaude, siis kas praeguse süsteemi järgi või mitte? Kui mitte, siis kas ainult riigikogus või ainult valimiskogus? Kui valimiskogus, siis kas see koostatakse nii nagu praegu või ainult valijameestest, keda omakorda saab valida otse või kaude? Ja nii edasi. „Nende kombinatsioonide arv on siiski piiratud, mida üldse võib ette kujutada,” ütles Reinsalu.

Ta möönis samuti, et erakondadel on erinevad seisukohad. „Neid väljendati ka koalitsiooniläbirääkimistel, need positsioonid ei ole saladuseks. Hakkame otsima ühisosa ja loodan, et leiame lahenduse,” sõnas Reinsalu.

Eesmärk on selge: presidendivalimiste süsteem peab olema loogilisem ja ladusam.

Eesmärk on aga selge: presidendivalimiste süsteem peab olema loogilisem ja ladusam. „Minu isiklik vaade on, et meie süsteem on üsna unikaalne, kus valiv kogu valimiste keskel muutub. Väga paljuski on sellesse sisse programmeeritud taktikaline käitumine,” selgitas Reinsalu. See tähendab, et kui mõni kandidaat ja tema toetajad eeldavad, et neil on suurem potentsiaal valimiskogus, siis on loogiline, et nad püüavad valimised ka sinnamaani viia. „Kui õnnestub saada ka nii, et otsustustasand oleks kaasavam ja laiem, siis see oleks veel omaette positiivne,” ütles ta.

Haldusreform muudab valimiskogu loogikat

Praegune presidendivalimiste kord näeb ette, et kui riigikogu ülesandega hakkama ei saa, koguneb valimiskogu, kus riigikogu liikmete kõrval on ülekaalus omavalitsuste esindajad. Eesmärk on, et valimised liiguksid laiemale tasandile. Kui pärast haldusreformi väheneb omavalitsuste arv näiteks alla saja, on ka valimiskogus ülekaalus riigikogu liikmed. „See läheb vastuollu selle loogikaga, milleks valimiskogu loodi,” tõdes justiitsminister Urmas Reinsalu.

Mida ütleb põhiseaduse § 79?

Vabariigi presidendi valib riigikogu või käesoleva paragrahvi neljandas lõikes sätestatud juhul valimiskogu.

Vabariigi presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul riigikogu koosseisust.

Vabariigi presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt nelikümmend aastat vana.

Vabariigi president valitakse salajasel hääletusel. Igal riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse järgmisel päeval uus hääletusvoor. Enne teist hääletusvooru toimub uus kandidaatide ülesseadmine. Kui teises hääletusvoorus ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel samal päeval kolmas hääletusvoor. Kui vabariigi presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub riigikogu esimees ühe kuu jooksul vabariigi presidendi valimiseks kokku valimiskogu.

Valimiskogu koosneb riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajatest. Iga kohaliku omavalitsuse volikogu valib valimiskogusse vähemalt ühe esindaja, kes peab olema Eesti kodanik.

Riigikogu esitab valimiskogule presidendikandidaadiks kaks riigikogus enim hääli saanud kandidaati. Presidendikandidaadi ülesseadmise õigus on ka vähemalt kahekümne ühel valimiskogu liikmel.

Valimiskogu valib vabariigi presidendi hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete häälteenamusega. Kui esimeses voorus ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse samal päeval kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor.