REIS: Barcelona – härjavõitlusest vahuveinini
Hispaania on Kesk-Euroopa korralikkusest tüdinule reisisiht, millele lisab vürtsi kohalik umbkeelsus. Muljet avaldava arhitektuuriga tänavatel kunstimuuseumide vahel kastanjette klõbistavad flamencotantsijad ning keset linna asuvad härjavõitlusareenid tuletavad meelde, et euroopaliku korrapära on asendanud kirglik lõunamaa.
Sigaretisuits ei jäta seal naisi-mehi maha ka piimapoes ja riidekaupluses.
Tänavapilt on tänu hulgale tumedanahalistele sissesõitnutele kirjum kui mistahes citys, kuid ometi modernne ja moetundlik. Samas mõjub Barcelona rohelise ja inimlikes mõõt-metes linnana, kus igas hoovis võib end varjata lõhnav aed või sulisev purskkaev või õdus restoran.
Vürtsi lisavad nii Lõuna- kui ka Lääne-Aafrikast sissesõitnud, hulk kuubalasi, argentiinlasi, mustlasi ja terve virn idaeurooplasi (isegi venekeelseid poesilte võib kohata).
Kirgilik hispaania öö. Üks mõnus salsa–diskoteek õhtuks on rahvaste sõpruse õhtu tarvis parim paik. See, mida eestlased voodis seksi pähe teevad, pole üldse võrreldav keskmise salsabaari tantsupõrandaga, kus kõik, mida silm näeb, liigub kirglikus rütmis nagu tumedaveeline kärestikujõgi.
Hispaania stiilis pidutsemist tasubki alustada mõnusast tapase-baarist värskelt segatud Sangria veiniga ning suunduda seejärel tõeliselt pidutsema. Tapa-Tapa-nimelises kõrtsis pakutakse korraga ligi sada tapast (mereandidest kuni liharullideni). Tõeline suvejook on ka külm punavein kihiseva sidrunilimonaadiga ja mõistagi Kataloonia vahuvein cava. Rääkimata hispaania jäätisest, mis peaks kuulsad itaalia jäätisemeistrid häbenema panema.
Kataloonia pealinnas Barcelonas räägitakse lisaks hispaania keelele veel katalaani keelt, mis sarnaneb pigem portugali keelele. Katalaanikeelsed on ka osa teleprogramme, ehkki kooliõpetus käib põhiliselt hispaania keeles.
Maaprovintsides aga ainult katalaani keelt räägitaksegi, hispaania keele oskajal on sellega raske hakkama saada. Enamik kataloonlasi on oma päritolu üle väga uhked. Baski terroristide kombel nad end vaevalt kehtestama hakkavad.
Sild, kus Erika Salumäe käis. Hispaania kõrgeima elatustasemega Kataloonias sellist mańana ja siesta-elu nagu mujal Hispaanias ei ole. Suurlinn toimib nagu teised samasugused. Metroo viib kõikjale odavalt kohale.
Linnaga tutvumist võiks alustada Kolumbuse ausamba ümbrusest, mis võimaldab pilku heita võimsale Vahemere sadamale, kus võib kohata nii hiiglaslikke reisilaevu, kaubalaevu kui ka jahte. Mitte väga pika jalutuskäigu kaugusel asub kollase liivaga mererand Barceloneta Beach päevitamiseks ja suplemiseks.
Seal asub Kataloonia ajaloo muuseum, seal on kaunid palmialleed ja vanad purjekad. Kõige selle keskel troonib meelelahutuskeskus Maremagnum, kus 1992. aasta olümpiamängude ajal pidutsemist on kiitnud ka Erika Salumäe.
Maremagnumi meelelahutusmaailmas saab päeval tutvuda Vahemere veealuse eluga 80 meetri pikkuse ja 4,5 miljoni liitrise tunnelakvaariumi kaudu. Maremagnumi jagub nii mõnusaid butiike, restorane kui ka Imax 3D kino. Öösel keeb seal tuline ööelu: soovid hip-hopi, astud ühte klubisse, kui flamencot, siis teise, house’i pakutakse kolmandas ja nii lõputult. Maremagnumi viiv sild on rahvast tulvil.
Gaudi voolavad vormid. Kõige paremini sobib Barcelona hingega tutvumiseks jalakäijate tänav Ramblas, mis algab sealtsamast Kolumbuse ausamba jalamilt ning viib Kataloonia väljakule. Plataanipuudega ääristatud prantsusepärasel tänaval on nii silmamoondajad, suveniirimüüjad, tänavakohvikud ja armsad poed.
Ramblaselt kõrvale astudes satud gootilikku vanalinna Barri Gotic, kus kohtab suurejoonelisi katedraale ja hooneid, mille kirjeldamisel sulg nõdraks jääb. Ülejäänud Barcelona südalinna on võimatu eksida, sest kaardil meenutab selle planeering ruudulist vihikut, mille korrapära lõhuvad Diagonaali ja Paralleeli avenüüd.
Kindlasti tasuks pilku heita ka modernistliku arhitekti Antoni Gaudi (1852-1926) majadele, mille ülesleidmine on tänu Gaudi aastale Barcelonas imelihtne. Üks neist – Palau Güell on kohe Ramblase juures. Gaudi hoonete voolavate vormide ja värvika fantaasialennu kõrval on Disneyland lapse lalin. Kesklinnast alates seigeldes võib sõita metrooga ja uurida tema tehtud Sagrada Familia kirikut, mille pilt ei puudu üheltki Barcelona postkaardilt ning mille valmimine võib võtta veel inimpõlvi. Kindlasti peab nägema ka La Pedrera korstnaid ja park Güelli, kus asub teine postkaartide lahutamatu osa – mosaiigiga kaetud iguaan. Güelli aed mägedes ja Gaudi maja selles tekitab emotsiooni maailmast kui värvilisest voolavate joontega lõhnavast aiast.
Kogu Hispaania ühest kohast. Kui Hispaaniaga tutvumiseks aega napib, võib minna Poble Espanyoli ehk Hispaania külla, mis valmis maailmanäituse ajal tutvustamaks terve riigi arhitektuuri. Nii võidki jalutada kõikides Hispaania provintsides korraga. Väikseid käsitööpoode, kus valmistatakse mosaiike, tehakse sepatööd või pitsi ning restorane, jagub sinna ka küllaga.
Aga see pole veel kaugeltki kogu Barcelona, öise amüseerimise tarvis on suurepärased Montjuici laulvad purskkaevud. Päeval võib sõita köisraudteega Tibidabo mäe otsa, nautida moderneid olümpiaehitisi, minna ooperiteatrisse, Joan Miro parki, Picasso muuseumi, Rahvuslikku kunstimuuseumi või uusimasse Caixa Forumisse, kus on parasjagu impressionistide täiuslik näitus. Siis jälle randa ja härjavõitlust vaatama ja nautima Vahemere salatit koos külma Sangriaga.
