"Ainsad probleemid, mis üles kerkisid, olid seotud valija arvuti, ID kaardi, internetiühenduse vms toimimisega," ütles Vinkel Päevaleht Online´ile. Ta lisas, et kaebuste hulk võrreldes eelmiste valimistega tõusnud ei ole, hääletajaid aga oli seekord oluliselt rohkem.

ASi Sertifitseerimiskeskus teenuste arendusjuht Tarvi Martens rääkis, et e-hääletamisel esile kerkinud probleemidega seoses tuli keskusesse üle 1500 teate. Probleemid olid tema sõnul peamiselt seotud tarkvara paigaldamisega; vana või pooliku tarkvaraga; valimiste lehel Internet Exploreri ActiveX-ga; ning üldiste küsimustega ehk uuriti, mida üldse tegema peab, et e-hääletada saaks.

Priit Vinkel kinnitas, et isegi, kui järgmistel valimistel sünniks ime ning elektrooniliselt hääletaks miljon inimest, peaks süsteem koormusele vastu. "Mingeid piiranguid e-hääletatajate arvule seatud pole," lisas ta.

Esmakordselt sai elektrooniliselt hääletada 2005. aasta kohalikel valimistel, siis kasutas seda võimalust 9317 inimest. Nelja aastaga on e-hääletajate hulk enam kui kümnekordistunud, ületades seekordsetel valimistel 100 000 piiri.