Relvaäri protsessil nõutakse kohtusse kindral Terrast
Neljapäeval algas Rakvere kohtumajas üsna harukordne protsess, kus süüpingis olijaid kahtlustatakse kaitseväest relvaosade väljaviimises ja relvaäris, mille jaoks laskekõlbmatud relvad seati uuesti töökorda.
Omapäraselt on alanud ka kohtuprotsess ise. Õigemini see polegi veel alanud, sest kaks päeva on prokurör ja kaitsjad vaielnud selle üle, kas asjas on üldse kannatajapoolt ja kes peaks teda sel juhul kohtus esindama.
Üleeilne istung lõppes sellega, et jäädi ootama kaitseväe kirja, millest peaks selguma, kas nad on oma õigustest teadlikud ja loobuvad istungil osalemast. Just siis kui istung lõppes, jõudis kiri kohtuni. Kaitsjatel oli aga juba varuks järgmine käik: Ain Kabal, kes peaks prokuröri sõnul kaitseväge esindama, ei saagi seda teha, sest tal pole selleks volitusi. Vandeadvokaat Küllike Namm sõnas eile kohtusaalis, et ta tegi kaitseministeeriumisse päringu ja sai teada, et Kabalile antud volikiri lubab esindada üksnes Eesti Vabariiki.
Ka kohtunik Heli Väinaste jaoks ei olnud olukord selge ja kogu ülejäänud istungi aja tegeletigi kannatanu ja tema esindaja leidmisega. Riigiprokurör Laura Vaik on kindel, et kannatanu on loomulikult kaitsevägi ja päris kindlasti ei ole nii, et seda saab esindada üksnes kindral Terras. „Kahju on tekitatud kaitseväele. Samuti on kaitsevägi oma tsiviilhagi kaudu väljendanud soovi, et see rahuldataks. Seega on kannatanu staatuses kaitsevägi,” selgitas Vaik. Ja lisas, et volituse järgi on Kabalil õigus ka kaitseväge esindada.
Kaitsja nõudmine
Nammi nõudmise peale selgus, et kohtueelses uurimises kannatanut ehk ühtegi kaitseväe isikut üle kuulatud ei ole. Ta hakkas sellest kohe kinni ja leidis, et siis ei ole talle tutvustatud ka tema õigusi. Sellega jõudis vaidlus tagasi sinna, kus see oli päev varem lõppenud. „Võime võtta kannatanuks Eesti Vabariigi, aga siis tuleb süüdistust muuta, või kaitseväe, kuid siis peab kindral Terras tulema protsessil osalema,” nõudis Namm.
Vaik kinnitas omakorda, et kuigi kannatanu esindajat tõesti üle kuulatud ei ole, on temalt päris kindlasti küsitud, kas ta soovib toimikuga tutvuda. „Teen ettepaneku järgmiseks istungiks kutsuda kaitseväe esindajad, kes saaksid kinnitada või eitada, et on menetlustoimingutele allutatud,” pakkus Vaik.
Kohtuprotsess jätkub või õigemini algab 29. mail, sest seni pole jõutud süüdistuse ettelugemise ja muude protseduurideni, rääkimata tõendite arutamisest.