Remmelg: kolme pakkumise eesmärk on konkurendid välja süüa
Kuidas seletate, et Ragn-Sellsi 6. piirkonna ja Cleanaway 8. piirkonna hinnapakkumised on omavahel peegelpildis?
Minu esimene kommentaar on see, et neid pakkumisi ei ole üldsegi heaks kiidetud. Otsused on linnavalitsuse poolt tegemata. Suure tõenäosusega selgub homme see otsus, mis sest konkursist üldse välja tuleb. Konkursitingimused on olnud sellised, et pakkumised olidki üsna sarnases stiilis tehtud – mõnedele konteineritele olid nullhinnad ja näiteks paberkonteineritele pealemaksmised. Paljuski on see pakkumise tingimustes kinni.
Millest ikkagi tuleneb pakkumiste identsus?
See on tingitud sellest, et neil hindadel on piirhinnad (132 ja 152 krooni – toim). Mõlemad firmad on teinud selle rehkenduse, et pakkuda nende konteinertüüpide piirhindadele võimalikult lähedased hinnad. Piirhinnad on need, mis lati ette panid.
Aga pakkumised on ju sendi pealt samad.
Need 600-800-liitriste konteinerite pakkumised on piirhindade lähedale, lihtsalt piirhind sättis need hinnad sarnaseks. Oleks see puudunud, oleks olnud võimatu sarnast pakkumist teha. Iseenesest olekski õige piirhinnad üldse ära võtta. Sest elu näitab, et selline mudel ei ole jätkusuutlik. Nii lähevad pakkumised üle mõistuse – üks firma pakkus olmejäätmete kogumise eest pealemaksmist, mitte pelgalt nullhinda. Pealemaksmine on täiesti mõistusevastane. Ja mudel, mis võimaldab selliste pakkumiste tegemist, pole jätkusuutlik.
Kas siin pole kahe firma kokkulepet, et tegite kahe sama suure kliendiarvuga piirkonnas ühesugused pakkumised?
See on pakkumise strateegias nii läinud.
Aga tunnistage: esmamulje jätab tunde, et tegu on kokkuleppega.
Ei, mulle ei tundu nii, et on kokkulepe. Strateegiad langesid antud juhul kokku, kuna Tallinnas on pakkumisi tehtud pikka aega ja enam-vähem on võimalik aimata, mis hinda konkurent pakub.
Kuidas põhjendate seda, et Ragn-Sellsiga seotud firmad Arteko ja Amestok on teinud samuti identsed pakkumised?
Pakkumised ongi tehtud ühest kohast. Asi on kinni selles, et konkursitingimused lubavad eri ettevõtetega konkursil käia ega jäägi muud üle, kui neid võimalusi kasutada. Kui selline tegevus oleks keelatud, oleks teine lugu.
Mis mõte on sellel, kui üks firma teeb kolm pea identset pakkumist?
Mõte on selles, et kontrollida paremini konkursi tulemust. Kui me saame kolm pakkumist panna, siis need mõjutavad teiste konkurentide punktisummat. Täpselt samamoodi on Cleanawayl kolm firmat, millega nad välja tulid. Neil on samamoodi pakkumised tehtud ja kuigi nende hindu ma ei mäleta, põhimõte on neil sama.
Küsimus on selles, kuidas kohalik omavalitsus tingimused teeb. Tingimused lubavad ristsubsideerimist ja see tingiski, et pakuti nullhindasid sellistele konteineritele, mida nullhinnaga ei ole võimalik teenindada.
Konkursi ettevalmistamise käigus sai kõik küsimused ette küsitud kirjalikult ja neile ka vastati. Ning ettevõtetel ei jäänud midagi muud üle, kui esitada pakkumised tingimuste raames ja üritada omale soodsaid tingimusi saada. Sellepärast ongi kasutusel mitu firmat ühe ettevõtte poolt.
Kas mõte on siis selles, et väiksemaid konkurente välja süüa?
Jah, see on selline mõte. Kui tingimused on niimoodi tehtud, siis tuleb vastavalt käituda.
Kas kavatsete Mustamäel konkurssi võites väikseid ja väga suuri konteinereid tasuta ära viia ja vanapaberiveo eest peale maksta?
Vanapaberiveole pealemaksmine ja nullhind on pakkumises sellepärast, et punktide arvestuse tabel tingib sellised pakkumised.
Mustamäel on kõige optimaalsem kasutada 600–800-liitriseid konteinereid. Mis puudutab konkreetset konkurssi, siis ausalt öelda pigem ennustan, et tulemused tühistatakse. See hindamismudel minu arvates väga hästi ei tööta, kuna tekitab sellised ebaloomulikud pakkumised. Ma pigem arvan, et see tühistatakse. Tallinna konkursside korraldamine tuleb üldse ümber teha.
Kui peaks minema nii, et konkursid tühistatakse, on veel see variant ka, et keegi hakkab neid tulemusi vaidlustama. Kui ei tühistata, võib ka keegi neid vaidlustama hakata. Praegune praktika on, et kui on võimalik vaidlustada, seda tehakse. Pikemas perspektiivis ma ei näe, et selline mudel oleks otstarbekas.
Kuidas seda siis otstarbekalt teha?
Üks variant on see, et juba pakkumise kutsedokumentides tuua välja konkursialuse piirkonna eri tüüpi konteinerite arvud ja siis lasta teha pakkumised konteinerite tühjendamise hindadega. Tulemuse hindamiseks korrutada läbi ja liita kokku kogusumma, mis selle piirkonna teenindamisel arvetena esitataks. Siis saab adekvaatselt hinnata selle piirkonna teenindamismaksumust ühe või teise firma puhul. See välistaks igasugused sellised imelikud nullhinnad. Skandinaavias seda kasutatakse – omavalitsus annab ette, palju on ühte või teist tüüpi konteinerid.
See skeem tähendab muidugi lisatööd konkursi korraldajale – mingil moel tuleb füüsiliselt kindlaks teha, palju on ühte või teist tüüpi konteinereid ühes piirkonnas. Kuna see on küllalt töömahukas, jäi see konkursi ettevalmistusprotsessis ära. Aga elu näitab, et kui seda vaeva ei näe ja mudelit ei korrigeeri, siis need pakkumised tulevad täpselt sellised, nagu nad tulevad.
Nagu öeldakse, mida mõõdad, seda saad.