Kui­das se­le­ta­te, et Ragn-Sell­si 6. piir­kon­na ja Clea­na­way 8. piir­kon­na hin­na­pak­ku­mi­sed on oma­va­hel pee­gel­pil­dis?

Mi­nu esi­me­ne kom­men­taar on see, et neid pak­ku­mi­si ei ole üld­se­gi heaks kii­de­tud. Ot­su­sed on lin­na­va­lit­su­se poolt te­ge­ma­ta. Suu­re tõen­äo­su­se­ga sel­gub hom­me see ot­sus, mis sest kon­kur­sist üld­se väl­ja tu­leb. Kon­kur­si­tin­gi­mu­sed on ol­nud sel­li­sed, et pak­ku­mi­sed olid­ki üsna sar­na­ses stii­lis teh­tud – mõne­de­le kon­tei­ne­ri­te­le olid null­hin­nad ja näi­teks pa­ber­kon­tei­ne­ri­te­le pea­le­maks­mi­sed. Pal­jus­ki on see pak­ku­mi­se tin­gi­mus­tes kin­ni.

Mil­lest ik­ka­gi tu­le­neb pak­ku­mis­te ident­sus?

See on tin­gi­tud sel­lest, et neil hin­da­del on piir­hin­nad (132 ja 152 kroo­ni – toim). Mõle­mad fir­mad on tei­nud sel­le reh­ken­du­se, et pak­ku­da nen­de kon­tei­nertüüpi­de piir­hin­da­de­le võima­li­kult lä­he­da­sed hin­nad. Piir­hin­nad on need, mis la­ti et­te pa­nid.

Aga pak­ku­mi­sed on ju sen­di pealt sa­mad.

Need 600-800-liit­ris­te kon­tei­ne­ri­te pak­ku­mi­sed on piir­hin­da­de lä­he­da­le, liht­salt piir­hind sät­tis need hin­nad sar­na­seks. Oleks see puu­du­nud, oleks ol­nud võima­tu sar­nast pak­ku­mist te­ha. Isee­ne­sest oleks­ki õige piir­hin­nad üld­se ära võtta. Sest elu näi­tab, et sel­li­ne mu­del ei ole jät­ku­suut­lik. Nii lä­he­vad pak­ku­mi­sed üle mõis­tu­se – üks fir­ma pak­kus ol­mejäät­me­te ko­gu­mi­se eest pea­le­maks­mist, mit­te pel­galt null­hin­da. Pea­le­maks­mi­ne on täies­ti mõis­tu­se­vas­ta­ne. Ja mu­del, mis võimal­dab sel­lis­te pak­ku­mis­te te­ge­mist, po­le jät­ku­suut­lik.

Kas siin po­le ka­he fir­ma kok­ku­le­pet, et te­gi­te ka­he sa­ma suu­re klien­diar­vu­ga piir­kon­nas ühe­su­gu­sed pak­ku­mi­sed?

See on pak­ku­mi­se st­ra­tee­gias nii läi­nud.

Aga tun­nis­ta­ge: es­ma­mul­je jä­tab tun­de, et te­gu on kok­ku­lep­pe­ga. 

Ei, mul­le ei tun­du nii, et on kok­ku­le­pe. St­ra­tee­giad lan­ge­sid an­tud ju­hul kok­ku, ku­na Tal­lin­nas on pak­ku­mi­si teh­tud pik­ka ae­ga ja enam-vä­hem on võima­lik ai­ma­ta, mis hin­da kon­ku­rent pa­kub.

Kui­das põhjen­da­te se­da, et Ragn-Sell­si­ga seo­tud fir­mad Ar­te­ko ja Ames­tok on tei­nud sa­mu­ti ident­sed pak­ku­mi­sed?

Pak­ku­mi­sed on­gi teh­tud ühest ko­hast. Asi on kin­ni sel­les, et kon­kur­si­tin­gi­mu­sed lu­ba­vad eri et­tevõte­te­ga kon­kur­sil käia ega jää­gi muud üle, kui neid võima­lu­si ka­su­ta­da. Kui sel­li­ne te­ge­vus oleks kee­la­tud, oleks tei­ne lu­gu.

Mis mõte on sel­lel, kui üks fir­ma teeb kolm pea ident­set pak­ku­mist?

Mõte on sel­les, et kont­rol­li­da pa­re­mi­ni kon­kur­si tu­le­must. Kui me saa­me kolm pak­ku­mist pan­na, siis need mõju­ta­vad teis­te kon­ku­ren­ti­de punk­ti­sum­mat. Täp­selt sa­ma­moo­di on Clea­na­wayl kolm fir­mat, mil­le­ga nad väl­ja tu­lid. Neil on sa­ma­moo­di pak­ku­mi­sed teh­tud ja kui­gi nen­de hin­du ma ei mä­le­ta, põhimõte on neil sa­ma.

Küsi­mus on sel­les, kui­das ko­ha­lik oma­va­lit­sus tin­gi­mu­sed teeb. Tin­gi­mu­sed lu­ba­vad rist­sub­si­dee­ri­mist ja see tin­gis­ki, et pa­ku­ti null­hin­da­sid sel­lis­te­le kon­tei­ne­ri­te­le, mi­da null­hin­na­ga ei ole võima­lik tee­nin­da­da.

Kon­kur­si et­te­val­mis­ta­mi­se käi­gus sai kõik küsi­mu­sed et­te küsi­tud kir­ja­li­kult ja nei­le ka vas­ta­ti. Ning et­tevõte­tel ei jää­nud mi­da­gi muud üle, kui esi­ta­da pak­ku­mi­sed tin­gi­mus­te raa­mes ja üri­ta­da oma­le sood­said tin­gi­mu­si saa­da. Sel­lepä­rast on­gi ka­su­tu­sel mi­tu fir­mat ühe et­tevõtte poolt.

Kas mõte on siis sel­les, et väik­se­maid kon­ku­ren­te väl­ja süüa?

Jah, see on sel­li­ne mõte. Kui tin­gi­mu­sed on nii­moo­di teh­tud, siis tu­leb vas­ta­valt käi­tu­da.

Kas ka­vat­se­te Mus­tam­äel kon­kurs­si võites väik­seid ja vä­ga suu­ri kon­tei­ne­reid ta­su­ta ära viia ja va­na­pa­be­ri­veo eest pea­le maks­ta?

Va­na­pa­be­ri­veo­le pea­le­maks­mi­ne ja null­hind on pak­ku­mi­ses sel­lepä­rast, et punk­ti­de ar­ves­tu­se ta­bel tin­gib sel­li­sed pak­ku­mi­sed.

Mus­tam­äel on kõige op­ti­maal­sem ka­su­ta­da 600–800-liit­ri­seid kon­tei­ne­reid. Mis puu­du­tab konk­reet­set kon­kurs­si, siis au­salt öel­da pi­gem en­nus­tan, et tu­le­mu­sed tühis­ta­tak­se. See hin­da­mis­mu­del mi­nu ar­va­tes vä­ga häs­ti ei töö­ta, ku­na te­ki­tab sel­li­sed eba­loo­mu­li­kud pak­ku­mi­sed. Ma pi­gem ar­van, et see tühis­ta­tak­se. Tal­lin­na kon­kurs­si­de kor­ral­da­mi­ne tu­leb üld­se ümber te­ha.

Kui peaks mi­ne­ma nii, et kon­kur­sid tühis­ta­tak­se, on veel see va­riant ka, et kee­gi hak­kab neid tu­le­mu­si vaid­lus­ta­ma. Kui ei tühis­ta­ta, võib ka kee­gi neid vaid­lus­ta­ma ha­ka­ta. Prae­gu­ne prak­ti­ka on, et kui on võima­lik vaid­lus­ta­da, se­da te­hak­se. Pi­ke­mas pers­pek­tii­vis ma ei näe, et sel­li­ne mu­del oleks ots­tar­be­kas.

Kui­das se­da siis ots­tar­be­kalt te­ha?

Üks va­riant on see, et ju­ba pak­ku­mi­se kut­se­do­ku­men­ti­des tuua väl­ja kon­kur­sia­lu­se piir­kon­na eri tüüpi kon­tei­ne­ri­te ar­vud ja siis las­ta te­ha pak­ku­mi­sed kon­tei­ne­ri­te tühjen­da­mi­se hin­da­de­ga. Tu­le­mu­se hin­da­mi­seks kor­ru­ta­da lä­bi ja lii­ta kok­ku ko­gu­sum­ma, mis sel­le piir­kon­na tee­nin­da­mi­sel ar­ve­te­na esi­ta­taks. Siis saab adek­vaat­selt hin­na­ta sel­le piir­kon­na tee­nin­da­mis­mak­su­must ühe või tei­se fir­ma pu­hul. See vä­lis­taks iga­su­gu­sed sel­li­sed ime­li­kud null­hin­nad. Skan­di­naa­vias se­da ka­su­ta­tak­se – oma­va­lit­sus an­nab et­te, pal­ju on ühte või teist tüüpi kon­tei­ne­rid.

See skeem tä­hen­dab mui­du­gi li­satööd kon­kur­si kor­ral­da­ja­le – min­gil moel tu­leb füüsi­li­selt kind­laks te­ha, pal­ju on ühte või teist tüüpi kon­tei­ne­reid ühes piir­kon­nas. Ku­na see on küllalt töö­ma­hu­kas, jäi see kon­kur­si et­te­val­mis­tusp­rot­ses­sis ära. Aga elu näi­tab, et kui se­da vae­va ei näe ja mu­de­lit ei kor­ri­gee­ri, siis need pak­ku­mi­sed tu­le­vad täp­selt sel­li­sed, na­gu nad tu­le­vad.

Na­gu öel­dak­se, mi­da mõõdad, se­da saad.