Harjumaa keskkonnateenistuse veepeaspetsialisti Ilmar Kaljuranna sõnul on Pääsküla jõe vee kvaliteet praegu halb, kuigi pärast prügila sulgemist on reostuskoormus vähenenud. “Kui prügila nõrgveed juhitakse kanalisatsiooni, peaks mõne aasta pärast vee kvaliteet paranema,” ütles Kaljurand.

Vähesel määral reostab linn jõge ka edaspidi, sest Vabaduse puiestee sadeveed juhitakse rappa. Et seda tehakse aga puhastustiikide kaudu, siis pole mõju jõevee kvaliteedile Kaljuranna sõnul nii suur.

Eramajad reostavad

Saue vallavanema Mati Tartu sõnul puhastati Pääsküla jõge viimati 2003. aasta suvel. “Haisenud ei ole ta kunagi, aga kasvab võrdlemisi kiiresti täis,” ütles Tartu. “Lisaks prügilale reostavad jõge meie luureandmetel Rahnu tänava ja Harku tee vahelise ala individuaalmajad. Mitte kõik, aga mõned.”

Kui Tallinn jõe puhastamise ette võtab, tahab vald kindlasti osaleda. Vallal on kavas rajada jõekaldale näiteks Laagri kooli loodusõppepaik.

Et tegemist on Vääna jõe lisajõega, loodab vallavanem, et ka puhtasse Pääsküla jõkke võib tulla lõhe kudema. Kalale.ee foorumis mainivad kalastajad, et praegu ei elavat seal isegi luukarits.

Bioloog Rein Ratas on Nõmme Sõnumites kirjutanud, et enne prügila rajamist oli 1963. aastal süvendatud ja õgvendatud ligi 20 kilomeetri pikkune Pääsküla jõgi usinalt kasutatav supeljõgi ja selle võimaluse taastumine on tõenäoline.