Reostus Pärispea lähistel ähvardab tappa mitukümmend tonni forelle
“Kui õli forellitiikidesse satub, on mitmekümne tonni kaladega asi ühel pool,” lausub masendunult Pärispea rannas asuva kalakasvanduse juhataja Jaak Kiivit. Igal täistunnil keerab Kiivit oma raadio valjemaks, lootuses saada mingitki teavet merel hulpiva vähemasti kolmetonnise õlilaigu kohta. Ta ees laual on paber, millel hulk telefoninumbreid. Ta on helistanud mitmele poole, nii keskkonnainspektsiooni valvetelefonile kui ka oma maakonna inspektsiooni juhile, ikka huulil küsimus: “Mida teha?” Keegi pole talle suutnud vastata, mida teha.
Mees mudib kõledas ja jahedas kontoris käsi, silm suunatud kellale, et uudiseid maha ei magaks. Raadio on ainus lootus. Ärevust kasvatavad aga mere kohal tiirutavad helikopterid, lennukid ja taamal laevateel juba teist päeva seisev suur laev. Kusagil seal – nelja ja poole kilomeetri kaugusel rannast – hulbib õlilaik.
Eluvesi tuleb merest
Pärispea kalakasvandus on üks väheseid Eestis, kus vesi tuleb forellitiikidesse otse merest. Kivisel rannal seisab urisev pumbamaja, mis lakkamatult forellitiike värske ja hapnikurikka veega täidab. “Paar-kolm tundi võivad pumbad seista, seejärel on kuri karjas,” selgitab Jaak Kiivit, kes on Pärispeal kalu kasvatanud alates 1984. aastast. Kasvandus ise pärineb aastast 1979. Tollane Kirovi-nimelise kalurikolhoosi kalafarm oli kuulus üle N. Liidu. Siit tuli 60 protsenti hiigelriigi forellitoodangust.
Mida teha, küsib Kiivit taas, nüüd juba vett kaladeni viiva kanali sillal seistes. Tal on meeles aasta, mil rüsijää kittis kanali nii tihkelt kinni, et pealinnast tuli jääõhkimise spetsialist kohale kutsuda. Too toimetas mingite punaste pulgakestega, käis maailmatuma kärakas, ning kalad olid lämbumissurmast päästetud. Aga nüüd, kas õhkida jääd ja panna kanalisse pumpade ette mingid filtrid. Kui jah, siis millised?
Kunagi, kui üks vene sõjalaev lahte naftaga reostas, olid kalade kaitseks kasutusel saepuruga täidetud kotid. Ka vene vägi oli kiirelt appi tulemas. Et info kuhugi ei tilguks. Praegu pole infot ega tilkumistki. Ja Jaak Kiiviti pea on täis vastuseta küsimusi.
Hirmutav põhjatuul
Raadio teatab, et õlilaik pole asukohta muutnud ning jää eriti ei liigu. Kalakasvatajale avaneb rannas küll hoopis teistsugune pilt. Seal, kus paari päeva eest oli veel sile jää, on nüüd rüsijää kuhjatised. Rannameest ei peta – jää liigub, ja ikka ranna poole. Kas koos jääga ka kaladele surma toov õlilaik?
Ka nina vastu tuule pööramine ei tekita Jaak Kiivitis rõõmutunnet. Sest tuul on põhjakaarest. Just selline, mis jääd ja selle all olevat reostust ranna poole ajab. Pagan võtaks!
Põhjatuul, neh,” hüüab kesk külatänavat tõukekelku rooliv Elviira Vooljärv. Senini polnud ta reostusest midagi kuulnud, kui aga reporterit kuulis, teadis kohe: Põhjatuul on see, mis häda ja viletsuse meie randa toob.” Elviira lööb käsi kokku ja ütleb, et sellisest jumala jamast ja hukatusest on senini nende rand puhas olnud, aga nüüd ... Peaks vist õele ka rääkima,” arvab Elviira ja annab kelgule valu.
Bussipeatuses on naistel pead koos. Nende hulgas on ka Eesti põhjapoolseima talu perenaine Tiia Rosen. Kõigi kolme huulil on sõna “kala”. Nii kohapealne – rannas kasvav – kui ka meres elav.
Tuul puhub ikka põhjast.
Kalakasvandus oli keskkonnainspektoritele üllatuseks
Keskkonnainspektsiooni avalike suhete juht Leili Tuulele oli üllatuseks, et Pärispea poolsaare tipus, nelja kilomeetri kaugusel meres hulpivast reostuslaigust asub Eesti üks vanemaid kalakasvandusi, mis võtab kogu oma puhta vee merest. Kuna keskkonnainspektsiooni juhtkonnale oli kasvanduse olemasolu ja kalakasvatajate infopõud üllatuseks, ei suudetud eile vahendada ühegi ametniku soovitust, kuidas forelle võimaliku reostuse eest kaitsta.
“Peame valmis olema kõige halvemaks, kuigi õnneks praeguste andmete kohaselt püsib reostus paigas ja ei liigu,” ütles piirivalve reostustõrje jaoskonna ülem Silver Vahtra. Piirivalve hinnangul on reostuse koguseks kolm tonni. “See tähendab, et oleme tuvastanud umbes kolme tonni suuruse reostuse, aga me ei tea, mis on jää all,” lisas Vahtra.
Mis puutub Pärispea rahva ja kalakasvatajate rahustamisse, siis tunnistas eelkõige reostuse avastamise ja jälgimisega tegelev Vahtra, et paslikum on abi otsida keskkonnainspektsioonist. R.S.
