„Mis kurat!“ Juhan vehib küsimust kuuldes poe ees käega kui ajaks kihulasi eemale. Siis purskab naerma: “Mis komet, homod! Jookseme Euroopa sabas, selle asemel, et oma peaga mõelda!“

Kätega vehkimise ja naeruturtsatused tõi kaasa reporteri küsimus, kas Eestis oleks tarvilik samasooliste kooselu senisest paremini korraldada. Põhjuseid nii küsimiseks oli kaks. Esiteks toimub Tallinnas terve nädala „Oma Maailma Avardamise Festival,“ kus tutvustatakse lesbi, gei, bi- ja transseksuaalsete inimeste maailmavaadet. Teiseks aga kirjutas hiljaaegu õiguskantsler justiitsministrile, andes taaskord märku, et hulk faktiliselt kooselavaid samasooliste paare ei oma piisavat seaduse kaitset, õigusi ja kohustusi. Alates kasvõi näiteks pärimisõigusest.

Muhelevad pahandajad

Nüüd olengi samasooliste kooselu teemal rahva arvamust tudeerimas, lisaks väntan Ida-Viru suunal telefoniketast. Juhan Väike-Maarja poe ees on homoteemast suisa pöördesse sattunud. Valab jätkuvalt oma arusaamatust välja: „Mingu siis poodi ja ostku kasvõi see kumminukk, aga samasoolisega …“

Naeruturtsatustest ei saa üle ka proua Laidi. „Oh jumal, oh jumal,“ hüüab ta ning proual on väga lõbus. „Vanasti polnud sellest kuuldagi, aga vaata, mis nüüd välja mõeldud,“ peavangutusi jätkub tükiks ajaks.

Töötunkedes ja päikseprillidega Aivo, eelmisest sajandist pärineva autoromu roolis on tolerantne: „Tehku mis tahavad!“

Gümnasistid Tõnis ja Mari kallistavad kesk küla keskväljakut juba varahommikul ja pilgud on neil teineteise otsa vaadates oi-kui-hellad. „See omasooliste asi on ikka imelik küll,“ leiavad noored alustuseks. Noorhärra püüab siiski vähest tolerantsi leevendada arvates, et kui naisterahvas koos naisterahvaga elab, siis see väga imelik ju pole. Aga pilk pruudi näole paneb ta kiirelt oma seisukohta muutma.

Ka habemik Nigul saab suutäie naerda kui homoteemal peatun. „Ah, las elavad koos kui muud moodi ei saa,“ lööb ta käega. „Aga miskit seadust neile küll vaja pole,“ on habemik resoluutne.

Meestepõuas abiks

Lasteaednik Piret on Tamsalus kui tolerantsiõpikust väljunud. „Loomulikult tuleb asi ära reguleerida, olen igati poolt!“ Ka oma lapsukesega Tapal jalutav Merle ei löö küsimust kuuldes risti ette vaid leiab: reguleerimine on väga vajalik.

Nüüd telefon pihku. Valin suvalisi numbreid Ida – Virumaal suurlinnades. Kiviõlis toru võtnud Sergei vastusest saab tsiteerida vaid vastamise fakti. Ülejäänu, mis torust kõlab jääb pigem vene keele rikkuse uurijate pärusmaaks.

Vladimir ja Sergei Kohtla-Järvelt aga leiavad: Eestis on nii palju olulisi lahendamata küsimusi, et homoteemale aja raiskamine tundub sel taustal totrana. Jätkuvalt numbreid valides süveneb mulje, et vene keele kõnelejad on homoteemal rääkides märksa tõredamalt meelestatud kui muhelustesse uppunud eestlased.

Aga siiski - Maria Narvast esitab mulle kogu küsitluse sisukaima vastuse. Teda kuuldes mõistan: ta on asjast palju mõelnud, daamil on mure südames. Maria räägib, et ajal, mil paljud mehed joovad end surnuks või on välismaale tööle suundunud ning sinna sootuks kadunud pole paha naiste omavahelise kooselu seadustamine. „Arvaku naabrid, mis tahes, aga siis on sul vanas põlves ikkagi keegi toeks,“ leiab Maria.

Kokkuvõttena toetas samasooliste suhte reguleerimist kahekümne kuuest küsitletust kuus, neist neli naist.

Põhiseadusega vastuolus

• Väljavõte õiguskantsler Indrek Tederi järjekordsest kirjast justiitsministrile: „Samasooliste isikute vaheline püsiv kooselu kuulub perekonnapõhiõiguse kaitsealasse, mistõttu on põhiseadusega vastuolus olukord, kus selline kooselu on õiguslikult reguleerimata.“ Samas ei nõua õiguskantsler samasooliste abielu seadustamist. Kantsler Tederi hinnangul ei ole samasoolistele paaridele tagatud pärimisõigust, hooldamisõigust, ülalpidamiskohustust. Lahtised on mujal riikides abiellunud samasooliste paaride õigused Eestis.

• Seksuaalvähemuste kaitse ühingu andmeil on Eestis umbes tuhat faktiliselt koos elavat samasooliste paari.

• Justiitsminister Kristjan Michal ütles Eesti Päevalehele, et kõige tähtsam on arutelus hoiduda liigsetest emotsioonidest. Tema sõnul otsitakse lahendust, kuidas kohaldada meie õigusruumi või teha siis partnerlusseadus, mis puudutaks ka abieluväliselt koos elavate erisooliste paaride õigusi ja kohustusi.