Reservohvitserid loobusid klaasist monumendi püstitamisest
2006. aastal väljakuulutatud konkursi võitis autorite Ivo Lille, Kuulo Vahteri ja Ain Rööpsoni töö „Murtud müür“. Mälestusmärgi rajamise eeltööd näiteks projekt ja elektrivarustus on tehtud. Monument oleks tulnud peamiselt klaasist.
2009. aasta lõpus peatas EROK mälestusmärgi rajamise protsessi täiendava analüüsi tegemiseks monumendi materjalide kasutatavuse kohta Eesti ilmastikuoludes.
"Täna meil ei ole ja lähitulevikus tõenäoliselt ei saa ka olema usaldusväärseid andmed selle kohta, millised füüsikalised tegurid ja kuidas nad mõjutavad kavandatud ehitist meie kliimas," teatas EROK.
Lähtuvalt ülatoodust on mälestusmärgi rajamiseks asutatud Ajaloo Jäädvustamise Sihasutus (AJSA) otsustanud loobuda mälestusmärgi rajamiseks konkursi võitnud töö kasutamisest, ja teha seda konkursil teise koha võitnud skulptor Vergo Verniku töö „Mõte“ idee alusel.
Monumendi lahenduses keskendume Ernst Jaaksonile, meie legendaarsele diplomaadile ja eestlasele, kelle isikus ka tegelikult Eesti riigi järjepidevus sõna otseses mõttes elas.
Tasub meenutada, et klaasmonumentidega seoses on Eestil ka hiljutine valus kogemus Tallinnasse Vabaduse väljakule püstitatud Vabadussõja võidusamba näol.
