Reservohvitserid protestivad palgaarmee vastu

Eesti, Läti ja Leedu reservohvitserid hoiatavad oma ühisavalduses Baltimaade kaitseministeeriume, et kaitsejõudude ümberformeerimine palgaarmeeks tähendab otsest ohtu sõltumatusele.

Läänemeremaade reservohvitseride ühisseminaril laupäeval allkirjastatud ühisavalduses avaldavad allakirjutanud kahtlust, et alustatud armeereformimise põhisisuks on ajateenijate teenistusse kutsumise lõpetamine.

“Toetame igati NATO-ga ühinemisega kaasnevat kaitsevägede reformimist,” seisab avalduses. “Samas rõhutame, et NATO kriteeriumide täitmine ei nõua meilt üldisest ajateenistusest ja reservväest loobumist, meie rahvuslike kaitsejõudude ümberformeerimist elukutseliseks palgaarmeeks ning totaalkaitse põhimõttest loobumist.”

Oht kaitsetahtele

“Praegu tundub kaitseministeeriumi plaan olevat, et kui Eesti moodustab NATO tarbeks kiirreageerimisüksused, siis kaitseb meid NATO ja meil, kodanikel polegi enam kohustust end kaitsta,” ütles Eesti reservohvitseride kogu välistoimkonna esimees Tiit Meren.

Mereni sõnul võib selline suhtumine hävitada Eesti kodanike kaitsetahte. “Varsti võib meid oodata aga aeg, kus sõjalisest ohust kuuldes ütleme: “Helistage firmasse, mille nimi on Eesti Palgaarmee. Minul pole sellega mingit pistmist.””

Meren kinnitas, et reservohvitseridega oli ühte meelt ka allkirjastamise juures viibinud alliansi esindaja.

“NATO mees ütles, et loomulikult tuleb NATO meile hädas appi. Aga kui teenistussekutsumine ära kaob, pole kedagi, kes suudaks Eestit kaitsta esimese tunni või päeva jooksul,” lisas ta.

Raha seab piirid

Kaitseminister Margus Hansoni sõnul ei näe praegu planeeritav kaitseväe arengukava ette ajateenistuse kadumist. “Eesti ei loobu üldisest ajateenistusest,” märkis ta. “Tuleb leida optimaalne kombinatsioon ajateenistusest ja professionaalsetest üksustest. Piirid siinjuures seab raha.”