Restauraator Tõnu Parmakson: hobist pole vaja puhata!



Restauraator Tõnu Parmakson: hobist pole vaja puhata!
Priit Simson

Peamiselt kirikutorne restaureeriva OÜ Frantsiskus juhataja ronib ka ise torni tippu.

Tõnu Parmakson tuleb kohvikusse kohtumisele kahe puutükiga. “Küsisite, mis mul parasjagu käsil on. Need on Mäetaguse kabeli laetalade elemendid. Pesin nad sooja vee ja seebiga puhtaks, vanad värvid tulid välja. See on hea näide, kui peen tunnetus oli omaaegsel mõisa maalril,” viitab Parmakson väikesele toonivahele elementidel. Praegu koostabki Parmakson kabeli restaureerimise projekti, püüdes panna tükkidest kokku ajalugu.

“Nõukogude aega kiites – siis oli eeltöö väga põhjalik. Ajaloolane võis ehitusloo kokkupanemiseks kulutada kas või aasta, poolteist... Siis pandi kokku programm, tehti väliuuringud, siis alles restaureerimisprojekt – jälle aasta,” räägib arhitekti haridusega restauraator. “Nüüd eeltöödega enam nii põhjalikult ei tegeleta – põgusad väliuurimised, mõni üksik vaatab ka arhiivi, ja selle alusel pannakse projekt kokku,” nukrutseb ta. “Õnneks on suund taas põhjalikkuse poole.”

Tegelikult tahab Parmakson rääkida hoopis sellest, mis teeb tema töö huvitavaks. “Risk teeb asja põnevaks. Muidu oleks nagu vabrikutöö: mehed saevad ühesuguseid tappe ja löövad ühesuguseid punne, see ei huvitaks meid,” seletab Frantsiskuse juhataja.

Riskivaim ajab torni tippu

Mitmekümne meetri kõrgusel torni tipus töötamisega olevat mehed harjunud. “Oli üks mees, kes kartis. Ega ta seda öelnud, aga hiljem tuli välja.” Üldiselt aga mehed isegi vajavat väikest riski. Töömeestega Parmaksonil probleeme pole. “Meestel peab olema huvi ajaloo ja käsitöö vastu. Nad on öelnud, et ega palk suurem asi pole, aga nad naudivad tulemust,” ütleb ta.

Vähem kui paarikümne töötajaga Frantsiskus on keskendunud peamiselt kirikute-kabelite tornide ja katuste restaureerimisele ja ehitamisele. Töö käib aasta läbi. Peale firma juhtimise teeb ta ka uuringuid ise. “Ainult administraator ma küll ei viitsiks olla. Paberitööd ma vihkan,” selgitab ta.

Frantsiskuse mehed restaureerivad kirikutorne üle Eesti. “Häda on selles, et kõige põnevamad tornid hakkavad nüüd otsa saama, restaureerimata on veel jäänud lihtsamad.”

Küsimus, millal ta puhkab, paneb Parmaksoni kohmetuma: “Ei puhkagi nagu eriti, hea töö ei väsita ju. See on ju hobi, palka saab veel pealekauba. Nii nagu lapsi ei väsita mängimine,” naerab ta. “See on põnev ala ja õnneks pole ma pidanud tööd kunagi raha pärast tegema!”

Au restauraatorile

Muinsuskaitseamet tunnustas restauraatoreid

Jaan Jõgi, Kapiteel

•• Vana-Vigala mõis

Udo Tiirmaa, ARC Projekt

•• Tartu Jaani kirik, Tartu toomkirik

Epi Tohvri, ARC Projekt

•• Väike-Maarja seltsimaja

Heino Uuetalu, H.Uuetalu

•• Narva linnus, Haapsalu piiskopilinnus, Toolse linnus, Narva Aleksandri kirik.

Nele Rohtla ja Mõisaprojekt

•• Roosna-Alliku, Kiltsi ja Maidla mõisakoolid, Torma kalmistu kabel

Toivo Traksmaa ja Wunibald Ehitus

•• Tartu Uspenski kiriku piirdemüür, Simuna kirikuaia väravaehitis, Laiuse linnus, Tartu Jaani kirik.

Andres Velleõu, Vana Tallinn

•• Tõstamaa mõisakool.

Tõnu Parmakson ja Frantsiskus

•• Keila kiriku tornikiiver.

Raido Tõnson ja Mirgo Pruunsild, Rändmeister

•• Vastseliina linnus

Rein Kiviorg, Veljo Männiste ja Padise Grupp

•• Padise klooster

Juhan Kilumets ja Rändmeister

•• Kudjape kalmistu Grosswaldi kabel, Karja vana kalmistu, Paide kiriku katus, Järva-Madise kiriku katus, Vastseliina linnus.

Toomas Leinus ja Tarrest Ehitus

•• Ohtu mõisa peahoone.

Vormistage Eesti Päevalehe soodushinnaga püsimaksetellimus ning nautige Eesti kvaliteetseimat ajakirjandust oma postkastis vaid 30 sendi eest päevas! Vaata siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare