Retk ajamasinasse: Hariduse 11 remont
Hariduse 11 maja jahmatab detailideni viimistletud täpsusega. Kuigi eemalt paistab maja nagu „suvaline valge klots”, on tegu ühe pieteeditundelisemalt ning põhjalikumalt renoveeritud hoonega pealinnas. Maja projekteeris 1937. aastal Eugen Haberman – üks Eesti funktsionalistliku arhitektuuri suurkujusid.
„Oleme püüdnud maja taastada võimalikult paljude algandmete põhjal nii väljast kui ka seest – alates fassaadi ja interjööri värvilahendusest aia sepisdetailideni ning käsipuudest postkastideni,” ütles Hariduse 11 korteriühistu esimees, arhitektuurifännist muusik Raul Seppel.
Baltisakslasest raamatukirjastajale Artur Ströhmile kuulunud üürimajas üürisid kortereid juristid ja arstid ehk teisisõnu jõukam kodanlus. Sõjaaeg säästis maja, sest hoone ei saanud ühtki pommitabamust ning Nõukogude aeg tõi ühiskorterid vaid lühikeseks perioodiks, mistõttu algsed planeeringud on säilinud peaaegu täies mahus. Osa maja elanikkegi on seal alates 1940. aastatest.
Majas püüti vältida plastaknaid, remondi käigus vahetati välja kümme metallust ning taastati kõik trepikoja, sealhulgas korterite uksed. Taastatud on Franz Krulli mehhanismiga ja peene kokkulükatava võreuksega lift, mille seinu katavad Nigeeria satiinipuu ning karjala kask. Hoone sai täiesti uue, kuid restaureeritud sepisosadega aia ning graniitastmetega trepi ja paekivist pandused.
Harukordne järjekindlus
Maja renoveerimiseks vajalik raha on aastate jooksul saadud toetusena nii Tallinna kultuuriväärtuste ametilt, kommunaalametilt kui ka Kredexilt, kuid lõviosa on tulnud siiski ühistu enda kinnisvaraarendusest. „Katusekorrus ehitati välja, aga põhimõttelise otsusena me ei tahtnud, et see maja välisilmest kuidagi silma jääks. Ainult keskelt harja juurest tõsteti katust veidi,” rääkis Seppel.
Tallinna kultuuriväärtuste ameti miljööalade osakonna vanemspetsialisti Anneli Jüristo sõnul on haruldane, et korteriühistu on suutnud järjekindlalt järgida säästva renoveerimise mõtteviisi, vaatamata sellele, et majal ei ole mingeid piiranguid – see ei asu miljööalal ega ole mälestis.
Funktsionalism
Maja projekteeris
Eugen Haberman
•• Kultuuriväärtuste amet premeeris Hariduse 11 maja parima restaureeritud ajaloolise hoone tiitliga väljaspool miljööala, varem on maja saanud preemia kõige paremini korrastatud hoovi eest.
•• Raamatus „Eesti funktsionalism. Reisijuht” kirjutab arhitektuuriteadlane Mart Kalm järgmist: „Erinevalt kinnise hoonestusviisiga Pärnu maantee frondist sai kõrvalisel Hariduse tänaval ehitada lahtiselt. See tagas funktsionalismi pärase igakülgse valguse juurdepääsu.
Autentse välimuse
sai tagasi kolme aastaga
•• Klassikaline T-kujuline üürimaja plaan on saanud vabama ja elavama liigenduse. Korterite ülespoole ahenemise hierarhiline süsteem teenib siin hoopis funktsionalistlikku vaba mahulist kompositsiooni, justkui tahaks üürimaja simuleerida villat. Paeportaal ja rõdu selle kohal annavad tunnistust Pätsi-aegse esindustraditsionalismi mõjust.”
•• Mart Kalmuga konsulteeris korteriühistu ka renoveerides. Reet Valgu büroo koostatud
projekti järgi sai maja autentse väljanägemise kolme aastaga.