Riho Ühtegi: välisriikide luurajad on reeglina teada.
“Avalikud luurajad on saatkondades töötavad sõjaväeatasheed. Nad esindavad üht või teist luureteenistust väljaspool kodumaad”, sõnas Ühtegi. “Ka saatkonna 2. või 3. sekretär ning nõunikud on seotud ühe või teise luureorganisatsiooniga. Igal suuremal luureorganisatsioonil on võõrriikides oma residentuur.”
“Reas riikides on kindlalt paika pandud kord, kuidas sõjaväeatasheedega suheldakse”, lausus Ühegi. Eestis seda seni veel luurepataljoni ülema kinnitusel tehtud ei ole: “Meil suhtlevad atasheed otse pataljoniülematega või siis teised saatkonnatöötajad infot valdavate ametnikega.”.
“Suhtlemise käigus selgitavad luurajad välja infot valdavad inimesed”, selgitas Ühtegi. Inimestest luuakse “portree” – milline on ta iseloom, huvid, hobid jne. Otsitakse üles inimese võimalikud nõrgad kohad. “Eestlastel on näiteks kombeks asjad südamelt kergesti ära rääkida. Näiteks kui halb on elu või mis meeldib ja mis mitte”, lausus Ühtegi.
Kui infot valdavad objektid on välja vaadatud, loovad residendid nendega sõprussuhted. “Kõik sõltub inimesest – mõnele tehakse kingitusi, teisele piisab jälle ainult tunnustusest”, sõnas luurepataljoni ülem. Inimeste koostöömotiivid võõrriigi luurega on erinevad – kelle majanduslik olukord vajab parandamist, kellel on poliitilised motiivid jne. Sinna valdkonda kuulub ka kompra olemasolu ja santazheerimine selle avalikustamisega. “Üldiselt siiski kompromiteerimisega ähvardamine ei ole algstaadium. Seda kasutatakse reeglina juhul, kui inimene ei soovi enam koostööd teha”, arvas Ühtegi.
Potentsiaalsed luurajad on kaardistatud, neil hoitakse silm peal. “Kui keegi läheb liiga nahaalseks, lahendatakse asi reeglina vaikselt ja residendil palutakse riigist lahkuda”, sõnas Ühtegi. Luuramise tuvastamine on teistmoodi tegevus kui politseioperatsioon, kus vahelevõtmiseks on vaja fakte. “Luuramise avastamisel ei ole primaarne mitte niivõrd konkreetse fakti avastamine vaid tegevuse üldmulje kui selline”, ütles Ühtegi.
“Venemaa ei pea Eestit siiski luuretegevuses võrdseks partneriks”, hindas olukorda Ühegi. “Seda kinnitab kasvõi paari aasta tagune luureskandaal, kus palju võimsama massimeedia abil suudeti enda kodanikele selgeks teha just see mida vaja”, ütles Ühtegi.
Laur KONI
