Julgeolekuvaru moodustub riigireservi seaduse alusel ning koosneb kütustest, arstimitest, toiduainetest, päästevahenditest ja paljust muust, mis võib olla vajalik siis, kui mingil põhjusel on normaalne tegevus riigis takerdunud.

Sellise olukorra võib põhjustada loodusõnnetus või mingi muu stiihia või sõda. Varu peab olema nii suur, et see tagaks elanikkonna eluvõime teatud ajavahemikul.

Riigi julgeolekuvaru fondi esimehe majandusministeeriumi kantsleri Margus Leivo sõnul on Soomes ja Rootsis julgeolekuvaru süsteem väga hästi välja arendatud ja meil tasuks sealt eeskuju võtta. "Neil riikidel on olemas negatiivsed kogemused ja seetõttu pole seal säästetud raha julgeolekuvaru loomiseks," märkis ta.

Eesti Vabariigi julgeolekuvaru on moodustunud omaaegse Nõukogude Liidu mobilisatsioonivarudest, mida on püütud kohandada praeguste põhimõtetega, tunnistas kantsler. Aeg-ajalt seda korrastatakse: viiakse vanu asju välja ja ostetakse uusi juurde. Leivo avaldas lootust, et ehk lähima kahe aasta jooksul jõuab Eesti riik korrastatud ja piisavalt suure julgeolekuvaruni. Seda nõuab ka Euroopa Liit. Näiteks peab igal liitu kuuluval riigil olema kütusevaru 90 päeva ulatuses. See puudutab bensiini kõrval nii heledaid kui ka tumedaid kütuseid, samuti põlevkivi ja läheks Leivo hinnangul maksma umbes kaks miljardit krooni.

Praegusel hetkel on Eestil varudes arstimid, teravili, liha, taimeõli, suhkur, sool, samuti teatud hulk päästevahendeid ja natuke lõhkeainet. Samas ütles Leivo, et riigi raha selle alla pandud praktiliselt ei ole. "Uuendamine on toimunud vanade asjade müügist saadud rahaga, eelarvest on eraldatud vaid tühine summa," selgitas ta. Riik on andnud raha toiduteravilja ostuks ja hoiukuludeks. Kõigi tänaste varude maksumuseks (teravilja arvestamata) hindas kantsler 70-80 miljonit krooni ja korrastatuse astmeks 90 protsenti. Samas tõdes ta, et osal kaubal on vaid bilansiline väärtus ja turuväärtust ei ole.

Suurte tulekahjude puhkemise puhuks peavad varud sisaldama ka tuletõrjetehnikat. Päästeameti arvutuste kohaselt puhkevad Eestimaa metsades või rabades suuremad põlengud iga seitsme või kaheksa aasta järel. Väga suur õnnetus oli Vihterpalu tulekahju, mille kustutamisega tulid tuletõrjujad küll toime, kuid kui samal ajal oleks kusagil Eestis puhkenud teinegi, kasvõi poole väiksem tulekahju, poleks tehnilisi võimalusi kustutamiseks enam jagunud. Seda arvestades on nüüd julgeolekuvarusse arvatud ka teatud hulk ämbreid, labidaid, tuletõrjevoolikuid ja pumpasid.

Sõjajärgseil aastail pole Eestis nii suuri katastroofe olnud, et varude kallale pidanuks minema. Midagi sarnast pole juhtunud teisteski põhjariikides. Suurematest siinmail toimunud õnnestustest teadis Leivo nimetada mõnda tormi ja Estonia laevahukku. "1975. aastal pani suur lumetuisk kinni Tallinna-Peterburi maantee, nii et Tapalt tuli appi kutsuda vene sõjavägi," meenutas ta.

"Ehkki nõukogude-aegseid tsiviilkaitsemänge Eestis enam ei mängita, tuleb alati valmis olla selleks, et näiteks kusagil Sosnovõi Boris või Lomonossovis midagi juhtuda võib. Pealegi on küllalt suur tõenäosus, et teatud osa Eestist võib jääda kahjulike keskkonnaliste mõjutuste alla," märkis Leivo, kelle ametikohustuste hulka kuulub ka julgeolekuvaru eest vastutamine. "Kui varem oli igale Eesti kodanikule ette nähtud gaasimask, siis nüüd peame hoolitsema selle eest, et hätta sattudes keegi individuaalsetest kaitsevahenditest ilma ei jääks. Meil on olemas väga head spetsialistid, kes selle kõik välja arvutavad, nii et selle pärast muretsema ei pea," lubas ta.

Julgeolekuvaru on arvestatud selliselt, et kui midagi juhtub, on igal inimesel külmkapis või keldris üht-teist, mis aitab tal vähemalt nädal aega vastu pidada. Riigivarud lähevad käiku siis, kui oht nädalaga ei möödu.

Kolm ministrit, Jaak Leimann, Mart Opmann ja Raivo Vare, on aga lubanud riigi julgeolekuvaru soetamiseks ja hoidmiseks minevaid kulutusi oluliselt kärpida.

SIRJE NIITRA